Arbi järve tähendus Elva kultuuriloos

Hea külastaja, on heameel sind tervitada looduskaunis Elvas, Arbi järve kaldal. Vaheldusrikas loodus männimetsade ja maaliliste järvedega meelitab siia aega veetma paljusid nii lähedalt kui kaugelt. 

Arbi järve võib nimetada Elva linna südameks, sest selle ümber on koondunud linna haridus- ja kultuurielu. Järvest lõunasse jääb peatänav ja kesklinn, kagunurgas on supelrand ja keskväljak ning kultuurikeskus konverentsi- ja näitusesaaliga. Siinsamas on ka Elva vallavalitsus, huviala- ja koolituskeskus, skatepark ning spordi- ja mänguväljakud. Järve lääneküljele jäävad gümnaasiumi algkoolihoone ja raamatukogu ning spordihoone, loodenurgas männimetsa servas on lauluväljak. Järve põhjakaldal kõrgub männik, mille varju on peitunud muusikakool. Selle taga oli suusahüppetorn, mille asemele rajatakse uus lumealade keskus.

 

 

Elva haridus- ja kultuurielu on koondunud ümber Arbi järve. Kujundas: Piret Vutt

Elva areng on alguse saanud Uderna postijaama rajamisest Rootsi ajal Tartu-Riia sõjateele ning hiljem tsaariajal Peterburi-Berliini postiteel oleva postijaama toimimisest. Postijaama hoone asus praeguse gümnaasiumi algkoolihoone esisel alal. 1888. aastal avatud Tartu-Riia raudtee andis järgmise olulise tõuke asula arenguks.

Siinsed maad kuulusid kolmele mõisale – Konguta, Meeri ja Uderna. Nende piiride kokkupuutekoht asus Postijaama juures. Ühtlasi oli siin ka kolme kihelkonna: Rõngu, Puhja ja Nõo kihelkonna piir. Meeri mõisa maadel, järvest linnulennult poole kilomeetri kaugusel ida pool, asus Arbi talu, mille järgi järv on oma nime saanud. Elva kui suvituskoha alguseks võib lugeda 1890. aastat, mil Meeri mõisa omanik Seydlitz laskis ehitada Arbi järve põhjakalda mändide alla mitu ühetüübilist lihtsat suvemaja. Müüt 11 suvilast kui linnale nime andjast on püsinud visalt, sest number 11 on rootsi keeles „elva“. Tegelikult on siinne paik saanud oma nime Elva jõe järgi, mis omakorda on saanud nime Elva küla ja veski järgi, mis jäävad linnast piki jõge vastuvoolu 25 km kaugusele.

Ühendus raudteega andis tartlastele võimaluse tulla päevaks sooja veega järvede äärde männimetsade keskele. See oli meeltmööda nii Tartu ülikooli õppejõududele kui loomeinimestele, kes tulid siia puhkama ja inspiratsiooni ammutama. Oluline oli ka männimetsa õhk, mis meelitas tervist parandama. Hiljem asusid paljud suvitajad siia ka alaliselt elama.

Juba eelmise sajandi alguses kasvas Elva kui suvituskoha kuulsus. Põhiliseks suvitajate magnetiks kujunes naabruses asuv Verevi järv ja selle liivane rand. Esimestena rajasid siia suvekodu endale Tartu ülikooli professorid. Hiljem lisandusid suvitajad üle Eesti ning isegi Rootsist ja Soomest. Nõukogude ajal kujunes männilinnast Elvast Moskva ja Leningradi intelligentsi – muusikute, teadlaste ja kunstnike suvituskoht. Elvas veedeti koos perega terve suvi. 6000 elanikuga linnake majutas mõnel suvel kokku kuni 10000 suvitajat.

Eduard Kutsari – Elva Väikejärv. Foto ERMi kogudest.

Elva kui elukohaga on seotud paljud loomeinimesed. Tuntumad neist on kirjanikud Jaan Kärner (1851-1958) ja Hugo Raudsepp (1853 1952), luuletajad Ado Reinvald (1847-1922), Felix Kotta (1920-1963), luuletaja, kriitik ja tõlkija, Elva linna aukodanik Ain Kaalep (1926-2020), kunstnik ja pallaslane Eduard Kutsar (1932-1970), kes paljudel oma maalidel on kujutanud ka Arbi järve, mida tollal kutsuti Elva Väikejärveks. Põline elvakas oli Tartu Vanemuise näitleja, lavastaja ja dramaturg Leopold Hansen (1879-1964), kes andis palju Elva elu elavdamiseks. Ta ehitas endale maja otse Arbi järve kaldale praeguse platvormi kohale. Hiljem kaevas tiigid teisele poole Arbi oja (toona nimetatud Kraaviojaks), kus kasvatas kalu. Tiigid on alles praegugi. Tema rajatud on mitu linna haljasala ning ka Kesk tänavalt järveni kulgev pärnadega ääristatud puiestee, mida tollal kutsuti Õhkamise puiesteeks. Temalt pärineb ka mõte rajada ümber järve kulgev jalutusrada, mille tegemine algas aga alles 1960ndatel aastatel.

Elvas on elanud ja elab ka tänapäeval palju väärikaid loomeinimesi, teadlasi ja kultuuritegelasi. Just siin, Arbi järve kõrge kalda mändide all Kalda tänaval elas kirjandusteadlane ja kriitik, Elva aukodanik, TÜ professor Karl Muru (1927-2017). Samal tänaval elasid ka koorijuht ja muusikapedagoog Maimu Sirel (1930-2014) ning kauaaegne muusikakooli direktor Uno Kodu. Kalda tänaval oli ka Kuresoode pere kodu. Pereisa Uno Kuresoo (1927-2005), Elva linna aukodanik, oli pikaaegne gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Poegadest kasvasid loodusteadlased: Andres Kuresoo (1954-2014) oli tuntud ornitoloog, Rein Kuresoo on aga bioloog – looduskaitsja ja Eesti Looduse Fondi asutaja, looduskunstnik ning esseist. 

Elva on ka muusikalembene linn. Läbi aegade on siin tegutsenud laulukoorid,  suviti toimuvad lauluväljakul kontserdid ja rahvapeod. Siin elas ja töötas helilooja Eduard Oja (1905-1950), helilooja ja koorijuht Kalju Kenner (1929-1924). Elvas on sündinud koorijuht ja pedagoog Ants Sööt (1936-2013) ning lõõtsakuningas Aivar Teppo (1958-2017). Linna ühe omapärana mängib raekoja tornikell keskpäeval ja keskööl Aleksander Läte poolt Ado Reinvaldi sõnadele loodud “Kuldrannakest”, Sven Grünbergi seades.

Arbi järve läänekaldal asuv liivaorg kujunes suurte pidustuste kohaks. Seal peeti  1923.aastal esimene kohalik laulupidu. Sinna ehitati laululava, mida hiljem on mitu korda ümber ehitatud. Nüüdsel lauluväljakul on aastaid peetud nii kohalikke kui maakonna  ja vabariiklikke pidusid. Ka Eesti rokifestivalide algus on siin – 1972. aastal peeti neist esimene Elva lauluväljakul.

Elva Kirjanike pingilt on hea nautida Arbi järve vaadet. Foto: Inna-Inga Kalmus.

Elvaga seotud kirjanike ja luuletajate mälestuseks on Arbi järve loodekaldal kirjanike pink, laululava ääres aga mälestusmärgid koori- ja tantsujuhtidele. Kultuurikeskuse ja järve vahelisel keskväljakul on president Toomas Hendrik Ilvese istutatud tamm.

Arbi järv on ka linna spordisündmuste läbiviimisel kesksel kohal. Aastakümneid (1967-1987) asus Elva spordikool Arbi järve praegusel rannaalal, nüüd on Elva uus  spordihoone (aastast 2020) järve vastaskaldal koolimaja juures. Järve ümber toimub iga-aastane jüriööjooks, siin on jooksu- ning rattamaratonide stardi- ja finišipaik. Talvel on järvel uisurajad. Siin treenis kunagi ka Eesti olümpiakuld Ants Antson (1938-2015) (1964 Innsbruck).  Arbi järvel oli tollal Eesti ainuke täismõõtmeline (400m) uisurada, kus peeti Eesti meistrivõistlusi ja Eesti-Läti maavõistlus kiiruisutamises. Arbi järve uisuradade eest kandis hoolt Elva raudne spordihing Richard Anton (1908-2002). Siin tegutses spordikooli legendaarne jalgrattatreener Jüri Kalmus, kelle üheks õpilaseks oli Erika Salumäe – kahekordne olümpiakuld trekisõidus (1988 Seoul, 1992 Barcelona). Nii Richard Anton, Jüri Kalmus kui Erika Salumäe on Elva linna aukodanikud.

Siinsamas järve taga männimetsas oli Elva suusahüppetorn, kus on treeninud kahevõistlejad Ago Markvardt, Rain Pärn, Illimar Pärn, Andrus Ilves – praeguse maailma paremikku kuuluva Kristjan Ilvese isa. Elva kahevõistlejate treener oli ligi kaks aastakümmet Tõnu Haljand (1945-1997), kes võitis NSV Liidu meistrivõistlustel igat värvi medaleid. 2022. aastal  lagunev hüppetorn lammutati. Selle asemele on plaanis rajada uus kolme torniga hüppemäe kompleks: 30m, 15m ja 10m. Lisanduvad snowtubing ning valgustatud jooksu- ja suusarajad.

Aastani 2022 oli Arbi järve taga metsas Elva suusahüppetorn. Foto: Inna-Inga Kalmus.

Viimastel aastatel on Arbi järv kujunenud Elva elanike ja külaliste poolt armastatud puhkekohaks. 2020. aastal valmis kultuurikeskuse esine väljak ning selle jätkuna järvele ulatuv promenaad. Heakorrastatud puhkeala on meelitanud siia palju jalutajaid ning ka suplejaid, kes rahvarohkele Verevi rannale eelistavad rahulikumat paika.

Arbi järv – Elva linna süda. Foto: Ragnar Vutt.

 

Soovime sulle ümber järve jalutades rohkelt silmailu ja avastamisrõõmu siinsete loodusväärtuste tundmaõppimiseks ning loodame, et Elva südames asuv looduse pärl inspireerib sindki.

 

Teksti autorid: Krista Noorkõiv, Arvo Järvet, Leelo Suidt, Anneli Aan, Inna-Inga Kalmus

Tunnuspilt: Ragnar Vutt