Elva asula tekkes on olulist rolli mänginud Tartu-Valga raudtee rajamine. 1886.aasta lõpus mainiti esmakordselt raudtee liinile rajatavate jaamahoonete paigad, mille seas oli ära toodud ka Elva jaamahoone.
Jaamahooned jaotati erinevatesse klassidesse ning Elvasse ehitati VI klassi tüüpi jaamahoone. Tegemist oli 19. sajandile iseloomulik puidust jaamahoonega, mis säilinud tänaseni ning on ehitismälestisena muinsuskaitse all. Säilinud on iseloomulik välisilme, algupärased ehituskonstruktsioonid, fassaadidetailid ja interjööriosad. Arenevale asulale jäi peahoone aga väikeseks ja tehti juurdeehitused – kõigepealt ehitati Valgapoolsesse otsa puhveti osa ja hiljem, sajandivahetusel, Tartupoolsesse otsa teenistusruumid ja arestikamber. Juurdeehitiste juures peeti kinni hoone esialgsetest kujunduspõhimõtetest.
Ootesaali lagi annab tunnistust, et ootesaali praegune suurus on saavutatud omal ajal kahe kõrvutiasetseva ruumi ühendamisel, kuna üks laeosa on kõrgem kui teine. Vaheseina kunagist asukohta tähistab tala, mis toetub kolmele nikerdatud kaldtugedega postile. Originaaldetailidest on säilitatud veel põrandaplaadid, mis katavad praegu infopunkti põrandat ning kassaluuk. Teiste ruumide interjöör on vähenõudlikum ja enamasti sekundaarselt viimistletud. Ruumiplaneeringut on algsega võrreldes märgatavalt muudetud – ehitatud kinni avasid, lisatud ja eemaldatud vaheseinu.
2006.aastal alustati hoone põhjaliku renoveerimisega ning 2008.aastal avas siin uksed piirkonna külastuskeskus – Elva Matkakeskus. Endiselt on säilinud ootesaal, kuid peale selle saab külastada püsinäitust, saada turismiinfot ja muid teenuseid.
Lisaks peahoonele kuulub kompleksi veel kõrvalhoone ning tööliste elamu.
Elva raudteejaama tööliste hoone 1900-1903.a.
Pargi 4
Tegemist on raudteearhitektuuri näitega, mis kuulub Elva raudteejaama kompleksi. Iseloomulikeks tunnusteks on elamu autentsena säilinud välisilme ning algupärased hooneosad, detailid ja ehituskonstruktsioonid. Ehitismälestisena muinsuskaitse alune hoone on eraomanduses korterelamu.
Elva raudteejaama abihoone, 1900-1903.a.
Pargi 2a
Raudteearhitektuurile iseloomulik hoone jaamahoonete kompleksis, mille tunnusteks on hoone algupärane välisilme ja algupärased ehituskonstruktsioonid.
Jätkame teekonda ületades raudtee ning liikudes mööda alleed Vaiksele tänavale.
Ristmikul hakkab silma veetorn, mis ehitati Elva vaksali veesüsteemi tarvis 1955. aastal ning oli raudtee veevärgi osa 1996. aastani. Kui vaksal liideti linna ühisveevärki, kadus veetorni otstarve. Praegu kuulub torn eraomandisse.
