Vitipalu matkaala jääb Tartust 24 ja Elvast paari kilomeetri kaugusele, enamus kaitsealast jääb Tartumaale, lõunapoolne osa aga Valgamaale. Koos allika lahusmaatükiga küünib maastikukaitseala pindala 900 hektarini.
Niipalju, kui ajalooallikatest teada, on siin ajast-aega olnud mets.
Maastikukaitseala suuremateks väärtusteks on mitmekesine reljeef, Elva jõe ürgoru liivapaljand ja lammil säilinud ja taastatud luhaniidud. Maastikukaitseala moodustati 1992. aastal eelkõige selleks, et hoida Elva jõe ja puhtaveeliste Laguja, Illi, Varesepalu ning Ilusa oja ümbruse maastikke, säilitada sealsete lammorgude maastikuline terviklikkus ning kaitsta ohustatud elupaiku ja liike. Elva-Vitipalu maastikukaitseala matkarajad saavad alguse Tartumaa Tervisespordikeskuse eest Elva külje alt, seal asub ka matkaradade skeem. Matkaradade skeemi leiab ka Elva-Hellenurme teelt Vitipalu karjääri sissesõidutee nurgalt.
Vastavalt soovile võib valida erineva pikkustega matkaradade vahel:
- Elva ürgoru matkarada 14,4 km
- Viti järve matkarada 2,3 km
- Seikluste rada 1,5 km
- Rattarada 23,5 km, lühendatud rattarada 15 km
- Metsanduse õpperada 6,5 km
Elva ürgoru matkarada on tähistatud puudel valge-punase-valge märgisega, Viti rada ja Seikluste rada kollase ning metsanduse õpperada rohelise triibuga. Rattarada on tähistatud viitadega. Radadele on ehitatud telkimise- puhke- ja piknikukohad. Ökokäimlad asuvad Viti rajal, Elva-ürgoru liivapaljandi piknikupaigas, Suure-Umbjärve piknikupaigas ning telkimiskohtades.
Vitipalu matkaradade väljatöötamisega alustas sihtasutus 1999.a. mais, kus grupp huvilisi Nõo ja Konguta vallast, Elva metskonnast ja Elva linnast käisid tutvumas maastikukaitseala üldise olukorraga.
Mängunurkades mängimine omal vastutusel, lapsed võivad mängida vaid vanema juuresolekul. Atraktsioonid on lastele ja ei kannata täiskasvanuid. Eriti tähelepanelik tasub olla nn. Nõiamaja mängunurga atraktsioonidel.
Elva-Vitipalu maastikukaitseala matkarajad avati 05. juunil 2002.
Refereeritud: http://www.vvvs.ee/?23
