Tule avasta Konguta ja Puhja piirkonna ajaloolised pärlid ja looduskaunid paigad.
Kentsi paisjärv
Kavilda ürgoru südames, Tartumaa ühe kaunima loodusobjekti keskel, asub lummav Kentsi paisjärv. See piirkond on tõeline pärl Elva vallas, pakkudes külastajatele mitmekesiseid võimalusi puhkuseks ja aktiivseks ajaveetmiseks.
Viimaste aastate jooksul on Kentsi paisjärve ümbrus läbinud märkimisväärse uuenduskuuri. Külastajate mugavuseks on rajatud parkla koos vajalike kommunikatsioonidega ning puhkealadel on paigaldatud pingid, prügikastid ja riietuskabiinid. Lisaks on järve ääres kalastuspurded ning ujumis- ja paadisild, mis kutsuvad veemõnusid nautima.
2024. aasta sügisel valmis ümber paisjärve kulgev 4,7 km pikkune kruusakattega matkarada. See rada lookleb järve kallastel, pakkudes matkajatele ja tervisesportlastele võimalust nautida kauneid vaateid ning mitmekesist loodust. Rada sobib suurepäraselt nii kogenud matkajatele kui ka peredele, kes soovivad veeta aega värskes õhus.
Pärast aktiivset päeva looduses ootavad külastajaid lähedal asuvad kohvikud PUYEN ja Käsu Hansu kohvik-resto, kus saab nautida kohalikke maitseelamusi. Lisaks tasub avastada piirkonna ajaloolisi paiku, nagu Siidri linnamägi ja müstiline Kave-läte ohvriallikas, mis lisavad matkale kultuurilist väärtust.
Kentsi paisjärv ja selle ümbrus on ideaalne sihtkoht neile, kes otsivad rahu, ilu ja mitmekesiseid võimalusi aktiivseks puhkuseks. Tule ja avasta see peidetud pärl Elva vallas!
Taska plats
Taska plats on Annikoru külas Elva vallas asuv avalik väljak, mis on pühendatud Eesti tunnustatud nahakunstnikule ja köitekunstnikule Eduard Taskale. Ta oli pärit just sellest piirkonnast ning tema auks rajati platsile mälestusmärk – suur mustrirull, mis sümboliseerib Taska silmapaistvat panust Eesti nahakunsti ja tarbedisaini arengusse.
Eduard Taska oli Eesti nahatööstuse rajaja ja üks silmapaistvamaid nahadisaini arendajaid. Tema loomingusse kuulusid nii kunstipärased raamatuköited kui ka lai valik nahast tarbeesemeid – käekotid, rahakotid, kirjutuslaua komplektid, auaadressid ja kirjaplokid. Ta õppis oma ala Pariisis, Münchenis ja Peterburis ning asutas juba 1913. aastal oma köitekoja, tuues selle hiljem üle Tallinna. Tema kaubamärk TASKA saavutas kiiresti tuntuse nii Eestis kui rahvusvaheliselt – näiteks tunnustati teda Grand Prix’ga 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel ja aumedaliga Berliinis.
Taska firmastiil liikus rahvuslikest etnograafilistest motiividest geomeetriliste mustriteni, säilitades alati kõrge kvaliteedi ja ajastukohase esteetika. Tema looming oli elegantne ja konservatiivne, sobides nii intellektuaalidele kui töösturitele ning kujunes omamoodi staatuse sümboliks. Taska elutöö katkes traagiliselt 1942. aastal, kui ta hukati Nõukogude võimude poolt.
Taska plats on tänaseks kujunenud oluliseks kogukonna kohtumispaigaks, kus korraldatakse kultuuri- ja kogukonnaüritusi, nagu võidutule jagamised ja kontserdid. Samuti on see olnud osa loomingulistest ettevõtmistest, nagu laternamatk “Lummavad kodutuled”, mis kutsus inimesi avastama kohalikke lugusid ja ajalugu.
Külastades Taska platsi, saate osa nii piirkonna rikkalikust kultuuripärandist kui ka mehest, kelle loomingul ja töökusel oli suur mõju Eesti kunstile ja käsitööle.
Annikoru discgolfipark
Annikoru külas asuv Terminal Oil Annikoru discgolfipark on üks Lõuna-Eesti mitmekesisemaid discgolfiradasid. Mängijatele avatud alates 2012. aastast, on park arenenud 18-korviliseks rajaks, mis kulgeb läbi kauni männimetsa, mööda tiikidest, üle sildade ja vaatega Kentsi tehisjärvele. Ligi 2 km pikk rada pakub mängurõõmu nii algajatele kui kogenud harrastajatele, sisaldades mitmekesiseid viskeid – allamäge, ülesmäge, S-kurvid ja veetõkked. Rada on hooajaliselt avatud ja discide laenutus toimub Nõo spordihoonest.
Ulila randumisala
Ulila randumisala on Elva jõe ääres asuv populaarne kalastuskoht, mis pakub paatide veeskamiseks ja randumiseks kaasaegset taristut, sealhulgas paadisilda ja betoonist paadislippi. Siit pääseb hõlpsasti nii Emajõele kui ka Keeri järvele, muutes selle ideaalseks alguspunktiks veematkadele ja kalastuseks. Lisaks on kohapeal infotahvlid, mis jagavad olulist keskkonnateavet ja kalastusreegleid, toetades teadlikku ja loodussõbralikku harrastuspüüki.
Alt-Laari linnamägi
Alt-Laari Linnamägi on Eesti ajalooline muinaslinnus, mis paikneb maalilisel kõrgendikul ja mille ajalugu ulatub vähemalt I aastatuhande teise poolde. Arheoloogilised kaevamised, alustades Harri Moorast 1927. aastal, on paljastanud mitmeid kindlustusfaase ja leidnud arvukalt esemeid, nagu keraamika, rauast tööriistad, ehtefragmendid ja isegi viikingiaegsed sepistatud esemed.
Linnamägi oli kunagi oluline kindlustatud asula ja käsitöö keskpunkt, kus toimetati sepatööd, metallurgia ja kaubandus, sealhulgas karusnahkade vahetus. Kohalikud elanikud peavad linnamäge siiani pidustuste paigaks ja sellele on omistatud mitmeid huvitavaid legende, sealhulgas jutt salajasest tunnelist Alt-Laari ja Erumäe linnamägede vahel.
Tänapäeval on Alt-Laari Linnamägi külastatav arheoloogiline mälestis, mis pakub sooja ja salapärase ajaloo elamust kõigile, kes hindavad Eesti rikkalikku kultuuripärandit.
Kavilda kiigemägi
Kavilda Kiigemägi asub kaunis Kavilda ürgorgu serval, pakkudes hingematvaid vaateid maalilistele järsnõlvalistele liivakivipaljanditele, allikatele ja rohelusele, mis ümbritseb oru. Kavilda ürgorg ise on üks Lõuna-Eesti kõige silmapaistvamaid loodusmälestisi, mille pikkus ulatub 19 kilomeetrini ning mille laius kaitsealal ulatub umbes 1 kilomeetrini. Oru põhjas voolab Kavilda jõgi, mille kallastel asuvad soostunud alad ja paisjärved.
Orus esineb ka mitmeid geoloogiliselt huvitavaid liivakivipaljandeid ja allikaid, mille hulgas on tuntud Kavilda ohvriallikas, mis asub vana Tartu-Viljandi maantee ääres. Samuti asub ürgorgu lähedal 0,5 km lõuna pool looduskaitsealune pärnasalu, kus kasvab kuus muinsuskaitsealust põlispärna, millest jämedaim ulatub 4,7-meetrise ümbermõõduga ja on 22 meetrit kõrge.
Kaitseala pindala on 56 hektarit ja see loodi 1964. aastal maastikuelemendi kaitseks. Kavilda Kiigemägi on olnud ajalooliselt puhjalaste kokkutulekute ja pidustuste paik, lisades sellele ajaloolise mõõtme.
Tänapäeval on see koht ideaalne looduse ja ajaloo armastajatele, pakkudes rahu ja inspiratsiooni, olles samas üks Lõuna-Eesti kaunimatest ja geoloogiliselt rikkamatest loodusaladest.
Reku sildumisala
Reku sadamaala on Emajõe äärde kavandatav kaasaegne peatuspaik, mis on mõeldud veematkajatele, harrastuskaluritele ja teistele veesõidukite kasutajatele. Asudes strateegiliselt Tartu linna ja Võrtsjärve vahel, on see üks vähestest kavandatud sildumisvõimalustest Emajõel. Emajõe ääres asuv väike sadam on saanud populaarseks kalastuskohaks.
Kuigi Reku sadamaala on hetkel alles kontseptsioonitasandil ja ehitusjärgus, on tulevikus plaanis rajada siia paatide vettelaskmise võimalus, hooajaline hoiustamine, avar parkla karavanidele, valgustus ja muud vajalikud kommunikatsioonid.
Reku sadamaala arendusega soovitakse taastada ajalooline sildumiskoht ning luua uusi võimalusi nii vee- kui maismaaturismi elavdamiseks. See on osa laiemast Võrtsjärve–Emajõe–Peipsi veetee arendamise projektist, mille eesmärk on muuta piirkond atraktiivsemaks ja paremini ligipääsetavaks kõigile jõematkajatele ja loodusesõpradele.
Puhja kalmistu leinaallee
Puhja kalmistu leinaallee on tähenduslik paik, kus ajalugu ja kogukonna ühtekuuluvus põimuvad. Umbes sada aastat tagasi rajatud esialgne allee hääbus ajapikku, kuid 2006. aastal taaselustas Tantsuselts Opsal selle traditsiooni, istutades 76 leinakaske. Hiljem lisati teelistele kaks istumispaika, pakkudes võimalust puhata ja mõtiskleda.
Aastate jooksul on alleed hooldatud ja täiendatud, sealhulgas 2022. aastal istutatud kollane “krookusejõgi” pargi kiriku poolses servas, tähistamaks seltsi 25. tegevusaastat.
Puhja leinakaskedest allee on saanud oluliseks maamärgiks, mida fotograafid sageli jäädvustavad ning mis kutsub külastajaid nautima selle rahulikku ja kaunist atmosfääri.
Maiorg
Erumäe maastikukaitsealal asuv Maiorg on lummav ja hästi säilinud 1,25 kilomeetri pikkune sälkorg, mis kulgeb Kavilda ürgoru suunas. Oru järsud, kuni 25 meetri sügavused veerud on kaetud põlismetsadega, mis loovad rahuliku ja looduslähedase atmosfääri. Org ise on jäänuk hilisjääaja võimsatest liustike sulamisvetest, mis on kujundanud muljetavaldava maastiku.
Maioru ümbrusesse on juba muistsetel aegadel koondunud elu – siinsed erosioonilised künkad, nagu Eru kants ja Alt-Laari linnamägi, on olnud koduks asulatele ja kaitseehitistele. Tänu keerukale reljeefile on ala mets praeguseni raiumata, säilitades ürgse ja vahetu loodustunnetuse.
Maiorg on väärt sihtkoht igale loodusesõbrale, ajaloohuvilisele ja matkajale – koht, kus vaikuses räägib maastik ise.
Kuidas Maiorusse jõuda ja mida külastada?
Maiorg asub Tartu maakonnas, Konguta vallas, Kavilda ürgoru ääres, pakkudes suurepäraseid matkaradu ja looduskauneid vaateid. Siit leiate unikaalse maastiku, kus ajaloolised linnamäed ja ürgne mets loovad meeldejäävaid vaatepilte. Eru-Karjalepiku tee on üks lihtsamaid ligipääsuteid, kuid Maioru külastamiseks on soovitatav jalutuskäik, et nautida ürgoru kõiki ilminguid.
Loodushuvilised saavad Maiorus jälgida kaht erinevat ekosüsteemi: ürgoru alumine osa, kus voolab vesi ja metsa all peitub elurikkus, ja järsud mäenõlvad, mis on kaetud tiheda metsaga. Kuna ala on kaitse all, siis metsa raiumine on välditud, aidates seeläbi säilitada maastiku looduslähedase seisundi.
Rannu mõis
Rannu mõis, mis ulatub juurtega keskajasse, oli kunagi vasallilinnus ja kindlustatud mõisahoone. Esmamainitud juba 1471. aastal, kuulus mõis algselt von Tiesenhausenitele, hiljem von Campenhausenitele, von Bötligeridele, von Cawelitele ja von Siversitele. 19. sajandi alguses kuulus see von Siversitele, olles lõpuks Felix von Bergi omanduses enne 1919. aasta võõrandamist.
Kuigi keskaegsest linnusest pole enam jälgegi, on mõisast säilinud mitmed kõrvalhooned, sealhulgas 19. sajandi alguses ehitatud viie segmentkaarse avaga ait, mis on hiljuti restaureeritud. Samuti on mõisasüdames väike Šveitsi stiilis aednikumaja, mille arhitektuur on sarnane Luua mõisa aednikumajaga. Mõisa peahoone lammutati 1973. aastal, kuid tänapäeval on see ümber ehitatud kaasaegse maa-asulaks. Rannu mõis on suurepärane koht, kus saab tutvuda Eesti aadli ajalooga ja nautida piirkonna kultuuripärandit.
