See ristmik on justkui linna ajaloosoon. Sellest rääkimiseks peame minema tagasi nii kaugele kui seda on XV – XVI sajand, mil praeguse Elva alad jagunesid kolme mõisa valdusteks: von Tiesenhausenite perekonnale kuulunud Uderna(sks. k. Uddern, esmamainimine 1486) ja Konguta mõisa (sks. k. Schloß Kongota, esmamainimine 1417. aastal) ning Tartu toomkapiitlile kuulunud Meeri mõisa (sks. k. Meyershof, esmamainimine 16. sajandist) maadeks. Kirjalikke teateid sellest perioodist nende alade kohta aga napib, sest asustus oli siin väga hõre.

1639. aastal andis Rootsi riik korralduse rajada Tartu – Riia sõjateele 14 stadolle´i ehk postijaama, nende hulgas Uderna postijaama. Uderna postijaamal oli eelkõige reisiliikluse teenindamise funktsioon Riia-Peterburi maanteel. 1796. aastal valmis Uderna hobupostijaama kompleksi kuuluv maakividest ehitatud Uderna kõrtsihoone, hiljem 1836. aastal sai ka postijaam ise uue hoone (ei ole säilinud). Postijaama hoonetekompleksi kuulunud postipoiste elamu on tänaseni säilinud (ehitatud 1837) – Tartu mnt 1.

Praegu on hoone eralomandis, kus pakutakse erinevaid teenuseid. Kuid siin on tegutsenud Elva Alevivalitsus, siis vangla, hospidal ning kool. Hoone ise on tundmatuseni ümber ehitatud.