Rannu mõis
Rannu mõis, mis ulatub juurtega keskajasse, oli kunagi vasallilinnus ja kindlustatud mõisahoone. Esmamainitud juba 1471. aastal, kuulus mõis algselt von Tiesenhausenitele, hiljem von Campenhausenitele, von Bötligeridele, von Cawelitele ja von Siversitele. 19. sajandi alguses kuulus see von Siversitele, olles lõpuks Felix von Bergi omanduses enne 1919. aasta võõrandamist.
Kuigi keskaegsest linnusest pole enam jälgegi, on mõisast säilinud mitmed kõrvalhooned, sealhulgas 19. sajandi alguses ehitatud viie segmentkaarse avaga ait, mis on hiljuti restaureeritud. Samuti on mõisasüdames väike Šveitsi stiilis aednikumaja, mille arhitektuur on sarnane Luua mõisa aednikumajaga. Mõisa peahoone lammutati 1973. aastal, kuid tänapäeval on see ümber ehitatud kaasaegse maa-asulaks. Rannu mõis on suurepärane koht, kus saab tutvuda Eesti aadli ajalooga ja nautida piirkonna kultuuripärandit.
