Alam-Pedja looduskaitseala

Ala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus, erinevad sookooslused ja jõed.Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Siinne ala võeti looduskaitse alla 1994.aastal. Kaitseala pindala on 34220 ha. See ulatuslik loodusala…

Annikoru discgolfi park

Annikoru discgolfi pargis on 18 erineva pikkusega rada, mis pakuvad pinget nii algajatele kui ka edasijõudnutele.

Annikoru jalgpalliväljak

Annikoru jalgpalliväljak ootab kõik jalgpallihuvilisi mängima, lisaks on võimalik väljakul jalgpallivõistlusi korraldad. Väljak on kasutuses aastast 2000. 

Apteegi maja

See maja hakkab kindlasti silma, kui mööduda. Tegemist on ühekorruselise katusekorrusega puithoonega, kus on apteek tegutsenud rohkem kui 100.aastat.

Arbi järve loodusrada

Elva linna südames paikneb loosukaunis Arbi järv, mille ümber lookleb ~1,2 km pikkune loodusrada. 

Aru mõisa kompleks

Aru mõisa kompleksi kuuluvad mitmed elemendid, mis täna muinsuskaitse all. Aru mõisa park: Piirkonna vabakujundusliku pargi väljapaistev näide. Mälestise tunnuseks on ajalooline pargistruktuur koos looduslike või kujundatud maastikuvormide, teedevõrgu ja põlishaljastusega. Suur vabakujuline park on…

Aru mõisa park

Rajatud 19. sajandi teises pooles vabakujulise pargina. Park on mitmeosaline. Pargi eesmise osa moodustab härrastemaja ümber paiknev väiksem vabakujuline pargiosa, mis võrdlemisi tiheda puistuna piirab hoonet. Ühel küljel suur viljapuuaed. Esiväljaku küljel oli pügatud pärnadest…

Eduard Kutsari end. elukoht

Kauni puithoone seinale on kinnitatud kaks mälestustahvlit ja haljasalal seisab suisa mälestusmärk. Tegemist on märkimisväärse hoonega, mis koduks olnud mitmele tuntud eestlasele. Tutvustame neid teile lähemalt.

Eduard Oja end. elamu

E.Oja sündis 17.jaanuaril 1905.aastal Palupõhjas.

EELK Puhja Püha Dionysuse kirik

Tule külasta 1499.a. kolmelöövilise kodakirikuna valminud Puhja kirikut. Tähelepanu väärib kiriku läänefassaadi profileeritud portaal. Kirikuaias on säilinud ka üks eestikeelse kirjaga lihtne hauakivi – nn. Konnikivi.

EELK Rannu Püha Martini (Martinuse) kirik

Tule tutvu ühe Eesti vanima kihelkonna kirikuga. Teadaolevalt oli Rannus iseseisev preester juba 1347. aastal. Rannu Püha Martini (Martinuse) kirik pärineb 15. sajandist. Sellele viitavad mõned kiriku kooris ja pikihoones säilinud detailid, mis kinnitavad, et…

EELK Rõngu Mihkli (Miikaeli) kirik

Tule tutvu keskaegse Rõngu kirikuga, mis pärineb teadaolevalt 1413. aastast, mil paavst Johannes XXIII väljastas Rõngu kirikule indulgentsi, mis ühtlasi Rõngu kiriku dokumenteeritud esmamainimine. Praegune kiriku asukoht võis olla kiriku asupaigaks juba 1390. aastast, kuid…

Eesti Evangeelne Luteriusu kirik Elvas

Gootikast inspireeritud väikest punastest tellistest hoonet ilmestab väheldane oktagonaalne telkkiivriga konsooltorn. Peasissepääsu ehisviiluga kroonitud teravkaarse portaali kaarevälja kaunistab Taaveti tähe modifikatsioon. Pikiseinu liigendavad teravkaarsed aknad ja nendevahelised liseenid. Idaosas liitub pikihoonega väheldane ristkülikukujuline koor, mille…

Ego kohvik

Toitlustamine, kohvik, kondiitritoodete valmistamine ja müük.

Elamud Vapramäe tänaval

Kohast on inspiratsiooni saadud ka Eesti ühe tuntuma telesarja stsenaariumiks, oskad sa öelda, millise?

Elva Apartments

Elva Apartments pakub kaasaegseid majutusvõimalust hubastes külaliskorterites Elva kesklinnas.

Elva Arbimäe Miniarena

Jalgpalli saab Elvas mitmel väljakul mängida. Arbimäe miniarena on populaarne treeningpaik kui võistluspaik, mille arendamisse panustab kohalik jalgpalliklubi FC Elva. Foto: Cristel Jakobson

Elva Gümnaasium

1.septembril 1987 avati Elvas uus koolihoone Puiestee tänavas. See tõi kaasa ka ümberkorraldused hariduselus. Uus kool hakkas kandma Elva 2.Keskkooli nime ja vanast Tartu maanteel asuvast majast sai 1. Keskkool. 1991.aastal nimetati koolimaja ümber Elva…

Elva Gümnaasiumi algkoolimaja

See koolimaja hoone valmis 1958.aastal. Tegemist on sellele ajale omase tüüpprojektiga, mille stiilinäiteid leiab mujalgi Eestis. Uus koolimaja ei toonud leevendust ruumikitsikusele, mis tollel ajal valitses. Nii tuli haridust anda mitmes vahetuses – algklassid teises…

Elva Gümnaasiumi jõusaal

Lahtioleku ajad: Alates 05.september 2016.a. avatud: E – R    15:00 – 21.00 Veebruaris 2017 on jõusaal avatud ka laupäeviti kell 11:00 – 14:00

Elva Keegel ja Resto

Elva Keegel ja Resto on kohtumispaik nii suurtele kui väikestele. Hea toit, hubane õhkkond ning soovi korral kerge keegel

Elva keskväljak

Elva keskväljak ehk linnasüda „Sõstrapõõsaste vahel” annab elanikele ja külastajatele edasi Elva kui suvitus- ja aedlinna olemust.

Elva Kultuurikeskus

Varasemalt kino Helina tegutsenud, seejärel Elva Huviala-ja kultuurikeskus Sinilind funktsiooni täitnud hoone on tänaseks rekonstrueeritud Elva Kultuurikeskuseks.

Elva lasteaed Õnneseen Peedu maja

Esmalt hakkab meile silma ühekorruseline puitmaja. Elva linnas märgatav suvituslinnarhitektuur ei jää ka siin märkamata, kus linnaosas mitmeid stiilinäiteid.

Elva linna staadion

Elva linna staadion on rajatud suures osas ühiskondliku tööga 1950-date lõpus. Ehitus venis üsna pikale. Tänaseks moodustab see koos Elva spordipargiga hea terviku, kus võimalus harrastada erinevaid väljakualasid kergejõustikus kui mängida jalgpalli. FC Elva kodumängud…

Elva Maastikukaitseala: Vapramäe matkarajad

Vapramäe maastikukaitseala (MKA) paikneb Tartumaal Nõo vallas Tartu-Valgamaantee ääres. Tartust tulijatel on siia 20 ja Elvast 5 kilomeetrit.

Elva Maastikukaitseala: Vitipalu matkarajad

Vitipalu matkaala jääb Tartust 24 ja Elvast paari kilomeetri kaugusele, enamus kaitsealast jääb Tartumaale, lõunapoolne osa aga Valgamaale. Koos allika lahusmaatükiga küünib maastikukaitseala pindala 900 hektarini.

Elva Muusikakool

2.august 1960 anti välja ENSV Kultuuriministri käskkiri, mille kohaselt otsustati Elvasse rajada Elva Laste-muusikakool.

ELVA SEEN JA SEENERIIK

Elva seen on legendaarne kunagine jäätisekiosk, mis oli 1960. aastatel turistide seas äärmiselt populaarne. Seeneriik asub Supelranna tänaval Elva haigla vahetus läheduses.

Elva Skatepark

Saab harrastada: rula, trikiratast, trikirulluisud, tõukeratast. Park on kasutusele võetud 2013. a

Elva Spordipark

Elva linnasüdames asuv spordipark koosneb erinevatest rajatistest, kasutades piirkonna looduslikku keskkonda. Sobib nii harrastajale kui professionaalile.

Elva Sportland Prodigy discgolfi park

2017. aastal avatud discgolfi pargis on 18-korviline rada, kulgedes mitmekülgsel maastikul Mahlamäe linnaosa vahetus läheduses. 

Elva suusahüppemägi

Suusahüppemägi on väiksem, kui Otepääl, kuid võimaldab siiski algajal treeninghüpped ära teha. Viimati renoveeriti mäge 2000.aastal, vajades taaskord korraliku renoveerimist. Seniks saavad pisemad harjutada kõrvale rajatud platvormidel. 

Elva Suusalabor

Hei suusahuviline – Tartu Maraton hakkab tasapisi lähenema ja ilmaprognoos annab põhjuse selleks valmistuda. Vajad abi määrimisel, varustuse rentimisel või näpunäiteid suusatehnika asjus? Elva Suusalabor aitab! Tel. 50 49 643 Tuletõrje 14, Elva

Elva tenniseväljak

Elva tenniseväljak on kasutusele võetus 1991.aastal, asudes Elva linnastaadioni vahetus läheduses. Korraga on võimalik mängida kahel väljakul. 2017. aastal alustati väljaku renoveerimistöödega.

Elva Vabatahtlik Tuletõrjeseltsi maja

Hoone ehitati 1907. aastal. Tegemist on osaliselt kahe, pritsikuuri poolt ühekordse puithoonega. Otsas 4-korruseline voolikukuivatamistorn. Hoone hoovipool mitmed juurdeehitised. Kaetud viilkatusega. Aknad pikad ja kitsad. Säilinud ka tulekustutustehnika ruumid. Hoone on ehitismälestisena muinsuskaitse all.

Elva vaksali kompleks 1900 – 1903.a

Elva asula tekkes on olulist rolli mänginud Tartu-Valga raudtee rajamine. 1886.aasta lõpus mainiti esmakordselt raudtee liinile rajatavate jaamahoonete paigad, mille seas oli ära toodud ka Elva jaamahoone.

Elva vaksalihoone

Ajaloolises vaksalihoones on säilinud ootesaal ning seminariruum. Lisaks tegutseb hoones restoran-kohvik Waksal.

Elva välikorvpalliväljak

Puitkattega korvpalliplats asub Elva linnastaadioni vahetus läheduses, spordipargis. Väljaku laudkate renoveeritud 2017. aastal.

Elva vallavalitsuse hoone

1938. aastal otsustas president Konstantin Päts lihtsustada Eesti haldusjaotust ja kaotada alevid, nimetades need linnadeks. Otsus sobitus hästi ka riigi 20. juubeli tähistamisega. Ühtekokku muudeti sel aastal linnaks 14 asulat. Teiste hulgas sai linna õigused ka Elva, tähistavaks daatumiks 1.mai 1938.

Elva vennaskalmistu

Teises maailmasõjas langenud punaarmeelastele on püstitatud Elva piirkonnas mitmeid mälestusmärke.

Endine Elva Postimaja

Antud hoone ei jää sel tänaval kindlasti kellelegi märkamatuks. Praegu eraomanduses olev kinnistu on aga kandnud üsna tähtsat ühiskondlikku rolli. Nimelt tegutses siin Elva postkontor.

Endine Metsamajandi kontor

Tegemist on teise maailmasõjajärgse arhitektuuri iseloomuliku näitega, mis hästi säilinud. Majand tegutses siin rohkem kui 50 aastat, kuni see 1997.aastal oma tegevuse lõpetas.

Endine Tartumaa Muuseumi hoone

Nii nagu mitmetel teistel kaunitel puithoonetel Elvas ei ole ka sellel majal säilinud originaalkuju. On teada, et selle ehitas perekond Sturm vahetult pärast raudteejaama valmimist. 1930.aastatel asus siin Elva ainuke 1.järgu juuksetööstuse äri, mida pidas A. Puudersell.

Felix Kotta end. elamu

See kirjanik ja tõlkija on sündinud 1910.aastal Tartus. Kolm aastat hiljem rändasid tema vanemad Siberisse, millest tulenevalt möödus seal ka kirjamehe lapsepõlv. Erialased teadmised omandas ta Venemaal ning tegutses vene keele õpetajana. 1944 aasta naasis…

Haagissaun

Haagisel saun on vahva viis kolida oma saunatamine ükskõik kuhu. Haagisel saun – Saun iga ilmaga!

Hellenurme küla võrkpalliväljak

Rannavõrkpalliplats, mis taastati 2012. aastal kohalike noorte poolt.

Hellenurme mõis

Varaseimad teated Hellenurme mõisast (saksa k Hellenorm) pärinevad 1641. aastast, mil ta kuulus von Wrangellidele. Peale Põhjasõda oli mõis von Dückerite ja von Bruiningkide valduses. Alates 1850. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Middendorffidele, selle viimane omanik oli Ernst von Middendorff.

Hellenurme mõisa kalmistu

Hellenurme mõisa park

19. sajandi II poolel kuulus mõis tuntud loodusteadlasele ja akadeemikule, Siberi ja polaaruurijana kultuuri- ja teaduslukku läinud Alexander von Middendorffile (1815-1894), kes mõisa hoonestuse koos pargiga ajastu võtmes ümber kujundas.

Hellenurme Veskimuuseum

Hellenurme vesiveski, Eestimaa viimane vee jõul töötav püüli- ja jahuveski. Teata ette ja kae ise!

Hugo Raudsepa mälestusmärk

Kuidas on Raudsepaga seotud Pudrumäe kuningas ja Milli Mallikas?

Huvireisid Võrtsjärvel kalepurjekaga Paula

Kalepurjekas, ühemastiline kalepaat, pakub kuni 12-liikmelistele gruppidele huvireise Võrtsjärvel. Kapten ja pootsman räägivad kaleehitusest, purjetamisest ja traalpüügist ning viivad Võrtsjärve kaunitesse soppidessegi. 

Jaan Kärneri end. elukoht

Elvalased võivad Kärnerit nimetada oma kirjanikuks. Ta oli suur sõber Hugo Raudsepaga, moodustades põlise Elva kirjanikepaari. Kärner asus Elvasse elama 1920.aastal, koos oma naise Hilda Kärneriga.

Järvemuuseum – Akva:rium

Kalala järvemuuseumis on ülevaade Eesti mageveekaladest, keda saab näha akvaariumites. Siin on esindatud üle poole Eestis elavatest liikidest, nt angerjas, ahven, tõugjas, säga jpt. Muuseumis on kalastusvahendite kollektsioon, ürgkalade ning kalakivististe näitus ning põnev interaktiivne…

Jõesuu kodumajutus

Jõesuu kodumajutus asub privaatses looduskaunis kohas Purtsi jõe kaldal. Maja I korrusel on erineva suuruse ja mugavusega majutusruumid, köök ja kaminasaal. Maja ees õhtupäikesele avatud terass. Jõe ääres lõkkekoht varjualusega. Meil saab korraldada ka väiksema…

Jõesuu Puhkemaja

Jõesuu Puhkemaja (puhkeküla, -laager) paikneb Tartu-Viljandi maantee 35. kilomeetril, omanäolises ja looduskaunis kohas Emajõe ääres, Võrtsjärve suudmes.Asukoht võimaldab pakkuda kõige erilaadsemaid aktiivse vabaaja veetmise võimalusi. Tule linnast maale – Võrtsjärve äärde!

Johannes Voldemar Veski end. elamu

Johannes Veski sündis 27. juunil 1873. aastal Tartumaal Kudina vallas (praegu Jõgevamaa) Kaasiku talus peremehe pojana.

Jussi talu kompleks

Eesti taluarhitektuuri iseloomulik näide. Üks väheseid selle hooneliigi esindajaid. 19.sajandi Lõuna-Eesti taluarhitektuuri iseloomulik näide. Mälestise tunnusteks on autentsena säilinud hoonekehand ja ehituskonstruktsioonid.

Juubelikivi

Pargi ja Pika tänava ristmiku haljasalal.

Kaatri puhkemaja

Kaatri puhkemaja kauni Võrtsjärve kaldal ootab nii era- kui ka ärikliente.

Kalda tänava suvilad

Kust siis sai Elva ikka oma nime?

Käpa-Müürsepa talukompleks

Kompleksis on kaks iseloomulikku ehitist, mis muinsuskaitse alsused objektid: 19. sajandi lõpu Lõuna-Eestile iseloomulik aidahoone koos rehielamuga. Ümarpalkidest ristnurgaga aidahoone, mille täiskelpkatus on kaetud laastudega. Kaheruumilise aida ulu alla jäävad aidakambrid, millel kalasabalaudisega uksed. Ulualune…

Kavilda õigeusu kirik

Historitsistlik tüüpprojekt. Traditsiooniline, kreekaristikujulise põhiplaaniga, viiekupliline maakivihoone.

Kavilda ürgorg

Kavilda ürgorg on ümbruskonna ja kogu Tartumaa üks ilusamaid looduslikke objekte. Orus voolab Kavilda jõgi. Kohati esineb aluspõhjalise liivakivi paljandeid ja allikaid. Tuntuim on vana Tartu-Viljandi maantee serval asuv Kavilda ohvriallikas. Ürgorg saab alguse Elva…

Keeri-Karijärve looduskaitseala

Looduskaitseala peaaegu 2000 hektarit suur, mis asutati 2006. aasta veebruaris ja see on osa Natura 2000 võrgustiku loodusaladest. Kaitseala on jaotatud kolmeks sihtkaitse- ja üheks piiranguvööndiks. Kaitseala väärtust tõstavad siinsed jõgi, järved, ojad. Kaitsealal rohkesti põhjamaiseid lamminiite ja…

Komorebi Sushi

Komorebi Sushi on tervislik lahendus tühjale kõhule. 

Külalistemaja Vehendi Motell

Külalistemaja Vehendi Motell on välja kasvanud eestiaegsest Otsa talust, mis nõukogude ajal oli erinevate asutuste suvilaks.

Kümblustünn ratastel

Otsid meelelahtuslikku atraktsiooni oma üritusele? Rendi kümblustünn haagisel.

Küüditatute mälestuskivi

Kui raudteed võib pidada Elva linna tekkele tõuke andjaks, ei ole mitte kõik nii proosalised. Raudtee vahetusse lähedusse on asetatud mälestuskivi Eesti inimeste kannatusterohkeist okupatsiooniaastatest kahe suurküüditamise (14.06.1941 ja 25.03.1949) ohvriks langenute mälestamiseks. Selle tunnistuseks…

Lasita Puhkemaja

Lasita puhkemaja asub vaid veerand tunni tee kaugusel Tartust, maalilises Kavilda Ürgorus.

Leopold Ottomar Hanseni endine majakoht

Leopold Hansen sündis Tartumaal Laiuse vallas kivilõhkuja pojana.

Limnoloogiakeskuse rannavõrkpalliplats

Kasutusele võetud 2010. aastal. Üks väljak rannaliiva kattega, teine murukattega. Sobivad nii harrastamiseks kui võistlusteks. 

Linnus “Alt-Laari”

Alt-Laari linnamägi asub Saka-Kavilda ürgoru idanõlval eralduval looduslikul piirdekõrgendikul. Looduslikult on mägi hästi kaitstud. Kas ja kuipalju on inimesed nõlvu järsemaks teinud, on teadmata.

Linnus “Vooremägi”

Vooremäe nimeline linnus on Väike-Emajõe suudmeluhast 10-11 m kõrgemale tõusev omaette seisev mäeküngas.

Luke mõis ja mõisapark

Luke mõisa uhkuseks on kaunis neobarokkpark erinevatel kõrgustel paiknevate terrasside ja kunagi pügatud puudega, mis on nüüd väga omapärase kujuga. Üht terrassidevahelist trepikäiku ääristavad betoonist lõvikujud. Vaatamisväärne on ka stiilne historitsistlik kaasajal restaureeritud aednikumaja ning taastatud tiikidesüsteem. Suveperioodil avatud kohvik. Tule kogu perega! 

Luke mõisa Kärnerimaja kohvik

Luke mõisa Kärnerimaja kohvikus leiab igapäevaselt väikse menüüvaliku. Kärnerimaja kohvik on avatud mais – septembris, oktoobris – aprillis avatud ainult ettetellimisel. 

Lustimäe puhkeala

Kaitseala kaitse-eesmärk on rekreatiivse tähtsusega pargi, arhitektuurimälestise Hellenurme villaveski varemete ja pärandkultuurmaastiku säilitamine, tutvustamine ning kaitseala ajaloolis-kultuuriliste väärtuste säilitamine, arendamine ja tutvustamine. Lustimägi on Elva jõe kallasrajaga ühendatav Vitipalu matkaradadega.

Nike Arena Elva

2017. aastal valmis Elvas täismõõtmetes kunstmuruga jalgpalliväljak. Väljakul on võimalus treenida kui pidada võistlusi, tingimused ning graafik tuleb kooskõlastada FC Elvaga.

Ohvriallikas “Kave läte”

Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad.

Ohvrikivi “Heavaimu kivi”

Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile.…

Ohvrikivi “Kurjavaimu kivi”

Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile.

Olerexi Elva tankla

Elva Olerexi tankla on avatud ööpäevaringselt (24 h). Tankida saab nii 95 kui ka 98 mootoribensiini, diiselkütust ning LPG (autogaasi). Lisaks on kohapeal olemas kauplus, WC, kiirtoit ja mitmed muud teenused.

Pagari Pubi Rõngus

Toitlustus, sobilik gruppidele. Vajalik etteteatamine.

Palupera mõisa park

19. sajandi teisel poolel oma tänase ilme omandanud mõisasüdames paiknev mitmes etapis rajatud segastiilis park, mille ülesehitus ning põhikompositsioon on piirkonnale ja ajastule iseloomulikud.

Palupera mõisakompleks ja National Geographicu kollane aken

Varseimad teated Palupera rüütlimõisast pärinevad 1582. aastast. 16.-17. sajandil kuulus mõis von Dückeritele, Bronskytele ja von Fersenitele. Pikemalt jäi mõis von Bruiningkide omandusse, mistõttu asub mõisasüdame lähedal von Bruiningk’ide perekonnakalmistu. Antud kompleksist on säilinud mitmed hooned, mis võetud muinsuskaitse alla. 

Palupera Põhikooli miniarena

Multifunktsionaalsel mänguväljakul on sportmängude piirid – võrkpall, tennis, jalgpall, ning kaks korvpallilauda koos korvirõngastega. Talvel on võimalik kasutada väljakut jäähoki mängimiseks ja uisutamiseks.

Palupera Põhikooli staadion ja korvpalliplats

Staadionil tellisepuruga jooksurada 400m ringrajaga, suur jalgpalliväljak, stardimaja, ketta-, vasara- ja kuulitõukesektorid, oda- ja palliviskerada. Staadionil ka täismõõtmetes laudkattega korvpalliplats.

Parvsaun Võrtsjärvel

Parvsaun on hea võimalus korraldada sõpradele või töökaaslastele üks vahva üritus tavapärasest keskkonnast eemal. Või hoopiski avastada Võrtsjärve väikeseid saari!

Peedu kergliiklustee

Elva linnast alguse saav kergliiklustee viib teid kõige otsemini Peedu linnaossa.

Peedu kerikmägi

Peedu Kerikmäe kohta on avaldatud arvukalt pikemaid ja lühemaid kirjutisi. Tegemist on 6.-11. sajandil kasutusel olnud linnusega, mida on kirjeldatud Nõo kihelkonna muististe kirjelduses 1921. aastal. Põhjalikuma käsitluse on 1939. aastal avaldanud Harri Moora, kelle eestvedamisel siin 1936.aastal arheoloogilisi kaevamisi teostati.

Peedu kooli-ja kogukonnamaja

2015.aastal avas uksed värske Peedu kooli maja.

Peedu-Nuti vesiveski kompleks

Kirjalikke märkmeid Nutti vesiveski kohta leiab Liivimaa kubermangu lehest juba 1865.aastast. 1870.aastal on üles tähendatud, millised maad, mis suuruses vesiveski juurde kuulusid. Peale selle on võetud Nutti veski orientiiriks kruntide jagamisel.

Piilu Baar

Võtab vastu reserveeringuid Reserveeringut ei nõuta Sobib gruppidele Sobib lastele Osta kaasa Toitlustus Köök avatud E-L 11.00 -19.00. Pühapäeviti baar suletud! Menüü

Pillimuuseum

Pillimuuseumis on üle 1000 eksponaadi, mille seas leidub nii erinevaid pille kui muud põnevat teistest valdkondadest. Näiteks saab lisaks pillidele näha ja uurida erinevast ajastust kõlareid, mikrofone, pillivõimendeid ja efektiplokke. Silmailu ja äratundmisrõõmu pakuvad plaadimängijad,…

Professorite linnaosa

Selline tinglik nimi oli linnaosal, mis praegu jääb Verevi järve lõuna kaldale ümbritsetud Järve tänavaga, seda 1920-ndate ja 1930-ndate Elvas.

Pubi “Vana jäär”

Pubi asub saja-aastases kivimajas, kohti on kuni 50-liikmelisele seltskonnale, võimalus mängida piljardit ning olemas võimas helisüsteem muusika mängimiseks. Kui plaanite meie juures suurema seltskonnaga üritust pidada, siis saate oma toidud ette tellida ettetellimise menüüst. Kaasatoodud…

Pubi 11

Oleme üks vahva pubi Elva kesklinnas, Oled suur või väike, vahet pole, meie juurde olete alati oodatud. Teid ootavad rõõmsameelsed teenindajad ja hea kõhutäis. Pere kõige väiksemate jaoks leidub alati topsike värvipliiatsitega ja valge paber,…

Puhja kalmistu

Kalmistu on arvatavasti rajatud 1840.aastatel.19.-20.saj. kihelkonnakalmistu piirkonnale iseloomulik näide, kus on säilinud ajaloolised matused, hauatähised ja -piirdeid, haljastuselemendid, hauakujunduse näite, piirdeaed, väravad ja kabel.

Puhja Koni tuuleveski

Tuuleveski ehitas 19. sajandi viimasel veerandil Jaan Koni. 8-kandiline tüvipüramiidjas keresõrestik on käetud laudisega, pealt laastkattega. Kere toetub madalale maakivist vundamendile. Pea on paadikujuline, tiivad hävinud. Tuules hoidmiseks olid sabapuu kinnitamiseks ümber veski kivipostid. Jahvatusseadmeiks…

Puhja Kooli staadion ja palliväljakud

Staadionil jooksurada 250 m punasel liivkillustikul, kaugus- ja kolmikhüppepaigad, kettaheite- ja kuulitõukesektorid, murukattega jalgpalliväljak. Lisaks asfaltkattega korvpalliplats ja kaks rannavõrkpalliplatsi.

Puhja seltsimaja park

Hästi hooldatud, kuid liigivaene (24 liiki) aleviku puhkekoht. Arhitektuurimälestisena kirik koos kirikaiaga.

Puka kooli staadion

Jooksurajad ning 110 m stardijoon märgistatakse vastavalt vajadusele. Olemas teivashüppe hoovõturada, aga puuduvad tellingud ja matid. Istekohad on vajadusel teisaldatavad (50 kohta).

Rannu Apostliku Õigeusu Kirik

Apostliku-õigeusu kirik ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961, hoonet kasutati kolhoosi laona. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone. Praegu…

Rannu Kooli staadion

Kergejõustiku- ja jalgpallistaadion (350m ringrada, jalgpalliväljak, 2 kaugushüppekasti, kuulitõuke-, ketta- ja vasaraheitepaigad)

Rannu park ja mõisahooned

Rannu park on osaliselt maakivimüüriga piiratud mõisaaegne park, mida ääristavad endised mõisa majandushooned ja kunagi vasallilinnust ümbritsenud tiik. Pargis asunud mõisa peahoone on lammutatud 1970ndatel. Alles on kärnerimaja, mõisa ait, tõllakuur ja veel mõned hooned.…

Rannu Vabadussõja mälestussammas

Rannu Maanaiste Seltsi initsiatiivil rajatud Rannu Vabadussõja mälestusmärk avati 23.08.1931. aastal. Mälestusmärk lõhuti 1949. aastal. 1976. aastal paigutati Kalev Raave eestvedamisel mälestusmärgi asukohta skulptuur “Rannu Ema”. 1991. aastal paigutati Rannu kirikusse mälestustahvel Vabadussõjas langenud Rannu…

Ratassepa Talu

Ratassepa Talu territooriumil asuv Lembevere küla külaplats pakub mitmesuguseid võimalusi aktiivselt oma vaba aega sisustada, lõõgastuda ja ka erinevaid üritusi ning koosviibimisi organiseeritult korraldada

Rõngu kalmistu

19.-20.saj. kihelkonnakalmistu ja õigeusukalmistu piirkonnale iseloomulik näide, kus on säilinud ajaloolised matused, hauatähised ja -piirdeid, haljastuselemendid, hauakujunduse näited, piirdeaed, väravad ja kabel.

Rõngu Keskkooli staadion ja palliväljakud

Staadion (kergejõustik, jalgpall), rannavõrkpalliplats, korv- ja võrkpalliplats.

Rõngu mõisa park

Lossimäe külas asuv park on  osaliselt hooldatud. Keskmise liigirikkusega (50 liiki) metsapark. Vanimad põlispuud on tammed.

RoomEscape Elva

RoomEscape on tõsieluline põgenemismäng, mis paneb kõik meeskonna liikmed ühise eesmärgi nimel mõistatusi lahendama. RoomEscape’is on üks teematuba – Piraadi jälgedes.

Sääniku talu puhkekeskus

Sääniku talu puhkekeskus asub Kavilda ürgoru serval, eemal linnakärast. Tartu linnani on 25 km ja Elvani 13 km.

Sepa talu

Sepa Talu on Valgamaal Aakre külas asuv hubane puhkemaja. Maja koos ühe magamistoa, ühe läbikäidava toa, avara elutoa ning köögiga on täielikult külaliste päralt. Kokku mahutab puhkemaja 8 inimest. Külalistele on olemas puhas voodipesu ning…

Suure-Konguta mõisa park

Eravaldusesse jääv Suure-Konguta mõisa park on osaliselt hooldatud. Segastiilis keskmise liigirikkusega park (47 liiki). Pargis asub ka üks looduskaitsealune põlispuu – Konguta pärn. Pärna ümbermõõt on 468 cm ning pikkus 20 m (2010), kahjuks on puu…

Suvituslinna puitelamud

Tegemist on suvituslinnale tüüpilise üürikorteritega elamu, 1920. aastate väikelinnaarhitektuuri iseloomuliku näitega.

Tähelepanu väärt männid

Sümboolsete puude olemasolu on üsna märkimisväärne Elvas. Olgu selleks siis linna vapile aluse andnud Arbi mänd, Mesikäpa mänd, Kullese männid, mis kõik kaitstavad loodusobjektid. Staadioni vahetus läheduses on põlispuuna kaitstav Peetri mänd. Peale selle on siia istutatud puud veel Richard Antonile, Erika Salumäele ja Rudolf Tammele.

Tamme paljand

Looduskaitse alla kuuluv maastikukaitseala asub Võrtsjärve idakaldal Tamme ja Neemisküla vahelisel alal. Kuni 8 m kõrgune Kesk-Devoni Aruküla lademe punase liivakivi paljand on oluline rüükalakivististe leiukoht. Paljandilt avaneb kaunis vaade Võrtsjärvele, panga jalamilt võib leida murrutuskulpaid (koopaid).

Tartu maantee: postitee, keisritee

Siinne tänav on ajaloolise väärtusega, kuna siit mööda kulges 18. sajandil postitee Riia suunas.

Tartumaa Tervisespordikeskus

Tartumaa Tervisespordikeskuses saad aktiivselt puhata, vaba aega veeta ja tervist tugevdada.

Tartumaa Tervisespordikeskus

Tartumaa Tervisespordikeskus asub Elva linnast 2 km ilusa männimetsa keskel. Meie õue peal asub Tartu Maratoni finiš.

Teekalda Puhkemaja

Teekalda Puhkemaja on eraldiseisev puhkemaja, mis asub Mõisanurmes, Tartumaal. Kohapeal on grillimisvõimalus. Puhkemaja on Tartust 22 km kaugusel. Külalised saavad kasutada tasuta WiFi-ühendust ja eraparklat.

Tilga kihelkonnakooli hoone

Ajalooliselt ühiskondlik hoone, mis on mänginud olulist rolli piirkonna hariduselus. Hoonel on säilinud oluline osa originaal ehituskehandist. Ehitatud 19.s. viimasel veerandil kihelkonnakooli hooneks.

Trepimäe puhkeala

Trepimäe puhkeala on üks kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku Võrtsjärve idakaldal. Trepimägi on ürglooduse objekt. Rand on sobilik suplemiseks, lisaks on olemas pikniku- ja lõkkeplatsid, võrkpalliplats ja lahtine rannahoone.

Trepimäe Puhkemaja

Tartu maakonnas Võrtsjärve ääres, privaatse ja kauni loodusega asukohaga
Trepimäe Puhkemaja sobib väiksematele seltskondadele aastaringselt
puhkuseks ja koosviibimiste korraldamiseks. Trepimäe Puhkemaja on
renoveeritud palkamaja koos vajaliku köögimööbli, -tehnika ja
olmeruumidega.

Uderna mõisa park

Rajatud eri aegadel, kujunduselemendid viitavad pargi rajamisele 19.s. I poolel. Hoolimata oma väiksusest on park liigirikas (18 o + 29 l). 19.s lõpus rajatud parki on pidevalt kuigi süsteemitult täiendatud uute liikidega. Põhipuuliigiks on harilik…

Ulila Suveaed

Ulila Suveaia näol on tegemist looduskauni kohaga, kus pere ja sõpradega mõnusasti aega veeta.

Vabadussõja mälestussammas

Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest. Samba kavandi valmistas kujur A. Eller. Rõngu kihelkonna Vabadussõjas langenute mälestussammas avati 30. septembril 1934. Sammas lõhuti oktoobris 1940.…

Vabadussõja mälestussammas Puhjas

Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Väike Väerada

Elva Matkakeskuse vahetust lähedusest alguse saav, kolme kilomeetri pikkune matkarada on üks piirkonna populaarsemaid matkateid.

Valguta mõisakompleks

Valguta mõis on asutatud 17. sajandil. Kuni 1775. aastani olid tal Rannu mõisaga ühised omanikud. Seejärel oli mõis von Rennenkampffide käes, alates 1797. aastast aga von Ungern-Sternbergide omanduses.

Vana Uderna kõrts

See ristmik on justkui linna ajaloosoon. Sellest rääkimiseks peame minema tagasi nii kaugele kui seda on XV – XVI sajand, mil praeguse Elva alad jagunesid kolme mõisa valdusteks: von Tiesenhausenite perekonnale kuulunud Uderna(sks. k. Uddern,…

Vapramäe Forell

Kui tahad tubli kõhutäit maitsvast forellist ja samas ka kaunist loodust nautida, siis on just õige koht Vapramäel. Tulla võid ka niisama sõbraga aega veetma, lastega lõbutsema või seltskonnaga pidu pidama – võimalusi ja tegevust jätkub kõigile.

Vapramäe Loodusmaja

Vapramäe loodusmaja asub Tartumaal, Nõo vallas, Jõhvi-Tartu-Valga maantee Vapramäe bussipeatuse vahetus läheduses.

Vellavere matkarajad

Vellavere looduskeskuse väljaarendamist alustas Sihtasutus 2001 aasta sügisel, toetus saadi Euroopa Ühenduse vahenditest Phare Access programmist.

Vellavere puhkemaja

Vellavere puhkemaja asub Ristiku järve kaldal, looduskaunis kohas, metsade keskel.

Verevi järv

Üks põhjusi, miks Elva on hinnatud suvituslinn on järve, neist tuntuim Verevi. Järv on 950 meetrit pikk ning 320 meetrit lai, keskmine sügavus 3,6 meetrit.

Waide motell

Waide motell on nagu väike küla, mis koosneb mitmest erinevast majakesest, ümbritsetud puude-põõsaste rohelusega.

Waksal Wabrik

Waksal Wabrik on omanäoline toitlustusasutus, mis stiilselt säilitanud endise tööstuse elemente, kuid kaasajastanud kogu interjööri.