Rajatud 19. sajandi teises pooles vabakujulise pargina.
Park on mitmeosaline. Pargi eesmise osa moodustab härrastemaja ümber paiknev väiksem vabakujuline pargiosa, mis võrdlemisi tiheda puistuna piirab hoonet. Ühel küljel suur viljapuuaed. Esiväljaku küljel oli pügatud pärnadest tihe allee. Pargi põhiosa moodustab vabakujuline metsapark kõrgel Kavilda ürgoru nõlval, järsult laskuval reljeefil mis laskub Kavilda ojale paisutatud Kentsi paisjärvele.
Suure metsapargi põhiliikideks on vaher, saar, kask ja kuusk, mida täiendatud pärnadega. Viimased moodustavad jalutusteede ääres alleelaadseid puudegruppe. Teed vabakujulised, kuid reljeefist tingituna paralleelsed.
