Kauni puithoone seinale on kinnitatud kaks mälestustahvlit ja haljasalal seisab suisa mälestusmärk. Tegemist on märkimisväärse hoonega, mis koduks olnud mitmele tuntud eestlasele. Tutvustame neid teile lähemalt.
1935.aastal asutati siin Elva oma spordiselts „Raju“. Asja korraldas ära toona 17-aastane ujuja Julius Kangur (1918-1972), kes mõned aastad hiljem püstitas seitse Eesti ujumisrekordit. „Raju“ peakontori tegi ta omaenda kodust. Elvas elas Kangur 1925 – 40. Tegemist oli väga mitmekülgse inimesega, kes tegeles spordiga (ujumine ja kergejõustik), tegutses Kaitseliidus, õppis veterinaariat ning asudes elama Ameerika Ühendriikidesse (1949), asutas New Yorgi kivitöötuse, oli enda asutatud Kesk-Hudsoni Eesti Ühingu esimees jne. Kangur suri 1972.aastal Lakewoodis, kuhu ta on maetud. Tollane USA president Richard Nixon saatis lahkunu lesele kirja: “Julius Kangur oli Eesti ühiskonna lugupeetud juht. Ma kunagi ei unusta seda julgustust ja toetust, mida ta andis mulle isiklikult .”
Kuigi Elva linn ja selle ümbruse looduskaunid paigad on inspireerinud paljusid eesti kunstnikke, peavad elvalased ainsaks päris oma kunstnikuks Eduard Kutsarit (1902-1970).
1938.aastal ostsid Kutsarid Elvasse maja, sageli suvitasid nad aga Supelranna tänavas õele kuuluvaas majas, sest enda oma oli välja üüritud. 1944.aastal asusid Kutsarid alaliselt Elvasse. Kunstniku esmamainimine sai teoks 1922.aastal Tartus Pallase näitusel. Tema tööd on olnud imetlemiseks eesti kunsti näitustel Roomas ja Budapestis. Kutsari rikkaliku loomingu hulka kuuluvad maastiku- ja olustikumaalis, natüürmordid, portreed, joonistused ja skulptuurid. Elutahe sai siiski võitu, mille tunnistuseks 1964 ja 1968 toimunud personaalnäitused Tartus ja Elvas. Kutsar on jäädvustanud Elva linnavaateid ja linna lähiümbrust. Üheks tuntumaks maaliks on “Elva mets” (fotot vaja). Paljud elvalased oli tema modellideks, ise seda aimamata. Kuigi valdav osa kunstniku loomingust on hävinud, on siiski säilinud üle 700 maali, akvarelli, joonistuse, visandi.
Kutsar suri Elvas ning on maetud linna kalmistule. 1971.aastal avati samas majas kunstniku ateljeemuuseum. Samal aastal avati hoonel mälestustahvel ning 1972.aastal maja ees portreebareljeefiga mälestuskivi.
