Hoone ehitati 1907. aastal. Tegemist on osaliselt kahe, pritsikuuri poolt ühekordse puithoonega. Otsas 4-korruseline voolikukuivatamistorn. Hoone hoovipool mitmed juurdeehitised. Kaetud viilkatusega. Aknad pikad ja kitsad. Säilinud ka tulekustutustehnika ruumid. Hoone on ehitismälestisena muinsuskaitse all.
Oma algusaastakümnetel oli Vabatahtlik Tuletõrjeselts Elva suurim ja tegusaim seltskondlindlik organisatsioon[1]. Ajendiks selle asutamisele oli suvila põleng 1907 aasta kevadel. Esimese pritsi kinkis Elva Tuletõrjeseltsile Meeri mõisnik von Seidlitz. Juba järgmisel aastal ehitas see endale avara seltsimaja, (ühes von Seidlitzi abiga jällegi, mis peagi kujunes kohaliku ümbruskonna vaimse elu keskuseks. Maja oli ilusa väljenägemisega ja mahutas 500 inimest. Tuletõrjeseltsi juures tegutsesid näiteseltskond, puhkpilliorkester ja ka laulukoor. Tuletõrjeseltsi majas toimusid tähtsamad esinemised, sõnavõtud ja koosolekud. Selles majas asus linna kõige suurem saal. Palju toimus majas ka külalisetendusi Eesti suurematest teatritest.
1907.aasta puhkes siinkandis esimene tulekahju. Läks põlema Uderna mõisniku Oskar Fuchsi suvila. Hoone oli valve all, kui valvur selle õnnetuse põhjustaski. Suvilat passima palgatud kiviraidur, näitleja Leopold Hanseni isa, pani kivide purustamiseks mõeldud lõhkeaine suvilatoas voodi alla kuivama – seal hea rahulik koht. Ise otsustas samale voodile pikali heita ja pani paberossi ette. Juhtus see, mis on lugematuid kordi juhtunud enne ja pärast: mees jäi tukkuma, pläru kukkus voodi alla ja tuli pääses valla. Leidus tunnistajaid, kes nägid, kuidas Hansen tulest välja kargas ja apteegi poole jooksu pistis. Paraku olid põletushaavad liida rängad…Seejuhtum sundis asunduse mehed tegutsema ja apteeker Roman Redlich pani ette asutada Elva Tuletõrje Selts.