Nii nagu mitmetel teistel kaunitel puithoonetel Elvas ei ole ka sellel majal säilinud originaalkuju. On teada, et selle ehitas perekond Sturm vahetult pärast raudteejaama valmimist. 1930.aastatel asus siin Elva ainuke 1.järgu juuksetööstuse äri, mida pidas A. Puudersell.

1959.aastal avati siin maja Elva Koduloomuuseum. 1957. a. tekkis Elva rajoonis mõte rajada oma muuseum. Moodustati kodu-uurimise toimkond, kuhu kuulusid rajooni juhtiv-ja kultuuritöötajad ning muud asjahuvilised. Kui mõnel pool oli sellise komisjoni tegevus loid, siis elvalased kogusid vilkalt mitmesuguseid esemeid, uuriti kirjalikke allikaid, talletati mälestusi. Innukas tegutsemine tõi kaasa 1959. a. Eesti NSV Kultuuriministeeriumi otsuse rajada Elvasse rajoonidevaheline koduloomuuseum, mille tööpiirkonda kinnitati ka Tartu, Jõgeva ja Põlva rajoon. Kui

Karilatsis hakkas tööle talurahvamuuseum, jäi Põlva rajoon tolle teenindada. Aastate jooksul on koduloomuuseumi fondid pidevalt täienenud, siin on palju ainulaadseid eksponaate. Suure panuse muuseumi väljaarendamisse andis kauaaegne direktor Kaljola Kirt (1922—1985)[1]. 1990.aastal nimetati muuseum ümber Tartumaa Muuseumiks. Muuseum haldusalaks peeti endiselt vana Tartumaa piire, mis ei katu praeguse haldusüksuse alaga. Sellest hoolimata jäid muuseumi funktsioonid samaks – ajaloo kogumine, talletamine, säilitamine ja eksponeerimine. 2013.aastal otsustas aga Kultuuriministeerium muuseumi sulgeda ning eksponaadid jõudsid Eesti Rahva Muuseumi fondi.

Tekst: Elva Teejuht, 2015