Kavilda kogudus alustas tegutsemist 1846. aastal. 1846-1848 läksid Kavildas 1714 luterlast üle õigeusku, mis oli umbes veerand kõigist Kavilda valla elanikest. 1860-1870 oli Kavildas aktiivne ka vennastekoguduste liikumine.
Kavilda õigeusukogudus asutati 1868. aastal. Enne kiriku ehitamist 1873. aastal tegutses kogudus erinevates usutalitusteks kohandatud ruumides (muuhulgas aidad, rehealused jms.). Samal aastal avati ka kool lähedalasuvas majas.
Kavilda apostliku-õigeusu Aleksander Nevski kirik on ehitatud Kavilda mõisa maale, millest 1868. aastal mõisa jaotamisel, umbes 125 ha eraldati kirikumõisaks. Kirik ehitati siseministeeriumi rahadega, historsitliku tüüpprojekti järgi. Kirik on traditsiooniline, kreekaristikujulise põhiplaaniga ja viiekupliline maakivihoone. Samasugused on ka näiteks Uruste, Arussaare kirikud. Kirik valmis 1873.
