19. sajandi teisel poolel oma tänase ilme omandanud mõisasüdames paiknev mitmes etapis rajatud segastiilis park, mille ülesehitus ning põhikompositsioon on piirkonnale ja ajastule iseloomulikud.

Peahoone lähim ümbruses oli algselt iluaed, mis kujundati 19. sajandi algul ümber regulaarse pargi peaosaks. Peahoone esiküljele jäi avar esiväljak, millest põhjapoole rajati ristuvate teedega pargiosa. Peahoone taguse pargiala keskmes paiknesid geomeetriliselt kujundatud tiigid. 19. sajandi teisel poolel kujundati park vabakujulises võtmes ümber ning peahoonest kagusse rajati uus vabakujuline pargiosa. 20. sajandi jooksul on kool parki uute istutustega pidevalt täiendanud. (Pargiankeet, 2002)