Keskaegne gooti stiilis maakirik asub iidse Pirita – Vastseliina palverännu teel. Pühakoja valgeid seinu ilmestavad kitsad ja kõrged ümarkaarsed aknaavad ning kaunid reljeefsed motiivid läänefassaadil. Puhja kirik pole mitte ainult usuline sümbol, vaid ka oluline koht kogukonna jaoks. Lisaks regulaarsetele jumalateenistustele, toimuvad siin tihti mitmed kontserdid, mis meelitavad kokku nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnud inimesi.
KIRIKU OREL
Kirikus on hea akustika ja siin korraldatakse mitmesuguseid kontserte. Kirikus asub haruldane mehaaniline Müllverstedti orel. Nõukogude ajal palju kannatada saanud kuninglik pill ootas aastaid meistri kätt. Mitu aastat kestnud taastamistööd lõppesid 2014. aasta sügisel. Oreli lähemal uurimisel selgus, et ühe manuaaliga ja pedaalita viie registriga oreli ehitas Puhja kirikusse Ernst Carl Kessler. Friedrich Wilhelm Müllverstedt, kes tema töökoja üle võttis, ehitas 1881. aastal oreli ümber ning sellest ajast on pillil juba kaks manuaali ja 17 registrit. 936 vilega oreli tegi taas mängukorda orelimeister Olev Kents.
Kasutusel olev orel on aga haruldus kogu Euroopas. Selliseid on teadaolevalt säilinud veel 10.
Varjulises kirikuaias, kus rändaja saab jalgu puhata, seisab mälestuskivi Puhjaga seotud kirikumeestele, köster Käsu-Hansule ja pastor Adrian Virginiusele (Virginius nooremale, kelle vanaisa Adrian Virginius vanem oli esimene teadaolev luterlik vaimulik Nõos, Tartu Ülikooli usuteaduskonna adjunkt ning 17. sajandi Tartu juhuluuletuste meister).
1708. aastal Puhjas.
PUHJA KIRIKU NIMEPÜHAKUST
Püha Dionysius oli kristlik pühak, Pariisi esimene piiskop, märter, Prantsusmaa kaitsepühak. Dionysiust kujutatakse mahalöödud pea kätel. Dionysiuse mälestuspäev oli algselt 9. oktoober, nüüd 21. aprill. Püha Dionysiuse poole on pöördutud ka peavalude, tüli ja raevu puhul.
Itaallane Dionysius saadeti 3. saj. keskel misjonärina Roomast Galliasse. Ta asutas Pariisis kristliku keskuse. Keiser Valerianusele oli keskuse edukus vastumeelne ning ta lasi Dionysiusel ja tema kahel kaaslasel märtrite mäel – Montmartre’il – pead maha raiuda ning kehad Seine’i visata. Kristlased tõid märtrite kehad välja ja matsid maha. Haua kohale püstitati 7. sajandil Saint Denis’ basiilika, millest kujunes hiljem Prantsusmaa kuningate matusepaik.
Pühale Dionysiusele on pühitsetud maailmas palju kirikuid. Puhjas asub ainuke Pühale Dionysiusele pühendatud kirik Eestis.
Kiriku uksed on avatud kõigile, kes soovivad kogeda vaimset atmosfääri.
