Kultuuripingid

Kultuuripingid on istumiseks ja kultuuri mäletamiseks ning nautimiseks!

Nimeline pargipink on suurepärane viis tunnustada või mälestada Elva valla või valla piirkonna jaoks olulist isikut, kollektiivi, tegu või nähtust. Igaüks saab teha ettepaneku pingi paigaldamiseks parki, haljasalale või muusse avalikku ruumi.

 

JÜRI KALMUS
(
17.04.1943 – 01.03.2024)
Legendaarne jalgrattatreener, spordiedendaja, Elva linna aukodanik.

Foto: Inna-Inga Kalmus.
Arbi järve kaldal, 2023

Treenerina alustas Kalmus tööd Elva spordikoolis 1965. aastal. Oli nii jalgrattatreener kui kiiruisutamistreener.

Aastal 1986 asutas Elva
Jalgrattaklubi Velorõõm. 2002. aastast töötas Jüri Kalmus TÜ Akadeemilises Spordiklubis jalgrattatreenerina.

Tema juhendamisel on teiste seas treeninud Erika Salumäe, Margus Salumets, Caspar Austa, Gaido Päär, Mihkel Joosep ja Madis Joosep.

Jüri Kalmuse poeg Marek Kalmus oli jalgrattur ja kulturist.

Allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Kalmus

 

KIRJAMEESTE PINK
Kõikidele Elva kirjameestele  


Foto: Marko Hõrak.

Elva Muusikakooli mäeveerul.

  1. Hugo Raudsepp
  2. Richard Roht
  3. Alo Põldmäe
  4. Richard Roht
  5. Ilmar Sikemäe
  6. Leopold Hansen
  7. Mart Mäger
  8. Arvo Valton
  9. Ilmar Särg
  10. Daniel Palgi
  11. Karl Taev
  12. Jaan Kärner
  13. Aino Kallas
  14. Jaak Peebo
  15. Siiri Konks
  16. Ado Reinvald
  17. Astrid Reinla
  18. Boris Kabur
  19. Ain Särg
  20. Felix Kotta
  21. Mart Raud
  22. Heljo Mänd
  23. Jim Ollinovski (Ott Ollino)
  24. Juhani Püttsepp
  25. Nasta Pino
  26. Ain KAALEP 
  27. Johannes Silvet
  28. Eno Raud
  29. Mati Unt
  30. Johann Voldemar Veski
  31. Karl Muru
  32. Aadu Must
  33. Anette- Marlen Ott
  34. Erni Hiir
  35. Rein Kuresoo
  36. Joel Sang
  37. Ly Seppel
  38. Andres Ehin
  39. Arvo Mälberg
  40. August Sang
  41. Jaan Kappo
  42. Argo Moor

 

TANTSUJUHTIDE PINK
Teenekad rahvatantsu edendajad Elvas.


Foto: Inna-Inga Kalmus.

Elva Lauluväljakul, 2011.

HELBE OTS (1933-2005)
ALEKS RAJA  (1928-2014)
JUTA VÄRK (1931-2018)   

 

AIVAR TEPPO
(06.08.58-25.07.2017)

Elvas sündinud lõõtsakuningas.

[ 
Foto: Inna-Inga Kalmus.
Arbi järve pargiteel.
 
Aivar Teppo mängis ka kannelt, akordionit ja karmoškat, kuid kontsertidel ja pidudel astus ta üles enamasti pillimeister August Teppo lõõtsade eeskujul valmistatud lõunaeesti ehk Teppo lõõtsadel.
 
Esimesed pillilood õppis ta isalt ja vanaisalt, hiljem omandas ta palju ühelt Eesti tuntumalt lõõtspillimehelt Karl Kikaselt, kelle mantlipärijaks Aivarit võibki pidada.

Lõõtsakuninga tiitli pälvis ta August Teppo nimelisel lõõtsamängijate võistlusel Võrus.

Allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/Aivar_Teppo

ELVA KOOLI KIRJANDUSSUUNA ALGATAJATE, EESTVEDAJATE JA LUGUPEETUD PEDAGOOGIDE PINK


Foto: Inna-Inga Kalmus.

Elva Gümnaasiumi Tartu mnt hoone ees.

  1. ARVO MÄLBERG (8.11.1924 – 9.03.1999) 
    Arvo Mälbergi elu olulisem periood oli aastatel 1960-1973, mil ta töötas Elva keskkooli direktorina. Ta suutis muuta keskkooli nägu. Arvo Mälbergi ja Karl Muru initsiatiivil rajati keskkooli kirjanduse süvaõppega klass.

    Ain Kaalep on kirjutanud Arvo Mälbergi kohta: “Mälbergiaegne Elva kooli hing oli eesti rahvusliku kultuuri mõttes kindlasti tervem ja tugevam kui tol ajal mõne teise kooli hing.
    Mälberg oli ärkamisaja tüüpi rahvamees, nagu need ärkamisaegsed koolmeistrid, kes eesti rahvusliku kultuuri lõid. Tema jätkas nende traditsioone. Ta oli Elvas absoluutselt populaarne, kõik tundsid teda.”

     

  2. AIN KAALEP (4.06.2026 – 9.06.2020)
    Ain Kaalep oli eesti filoloog. Ta tegutses luuletaja, näitekirjaniku, kriitiku ja tõlkijana, osales Eesti taasiseseisvumise ajal poliitikas ja oli üks 1992. aasta põhiseaduse koostajaid. Kaalep andis olulise panuse eesti keele, kultuuri ja rahvusliku demokraatia arengusse.

    Kaalep oli üks nendest, kes käivitasid Elva gümnaasiumis kirjandusklasside õppekava, mille kaudu püüti okupatsiooni tingimustes laiemaks venitada humanitaarhariduse võimalusi ja tuua sisse rahvuslikku allteksti. Ta kutsuti aastail 1968–1973 õpetama soome, ladina ja hispaania keelt ning pidama tõlkekursust. Kaalep oli õpetajana ebakonventsionaalne, õpilastele inspireerija ja eeskuju.

    Elva aukodanikuna jäi Kaalep ühiskondlikus elus aktiivseks ja esines tihti tuliste sõnavõttudega.

  3. ILME MURU (24.01.1931 – 29.03.2020)
    Ilme Muru oli Elva keskkooli õppealajuhataja 34 aastat, pannes koos abikaasa, kirjandusprofessor Karl Muruga aluse Elva Keskkooli süvendatud kirjanduse ja emakeele õppele.

     

    Koostöös abikaasa Karliga süvendasid nad Elvas kirjanduse ja emakeele õpet. Edaspidi asus Ilme ka Soome keele teadmisi edasi andma Elva õpilastele. 

     

  4. KARL MURU (01.01.1927 – 30.05.2017)  
    Karl Muru oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. Muru on uurinud peamiselt 20. sajandi eesti luulet ning kirjutanud rohkesti luulearvustusi. Ta on koostanud õpperaamatuid ja -materjale koolidele.

    Karl Muru abikaasa Ilme Muru (1931–2020) oli 1959–1993 Elva keskkooli õppealajuhataja.

  5. UNO KURESOO  (23.05.1927 – 28.11.2005)
    Uno Kuresoo Elva periood algas 1962. aastal õpetajatööga koolis. Ta toimetas edasi Karl Muru algatatud koolialmanahhe, pannes neile nimeks Männikasvud ja tema eestvedamisel esitati ülevabariigilist tähelepanu pälvinud luulekavasid.

    Uno oli ka kirjanduse süvaõppeklassi idee algataja ja elluviija. 1980ndate teisel poolel liitus Uno Kuresoo aktiivselt Rahvarinde tegevusega, olles üks kohalikke liidreid. Tema eestvedamisel käisid elvalased Balti ketis ja öölaulupidudel. Uno Kuresoo teeneid on Eesti Vabariik hinnanud 1998. aastal Valgetähe medaliga ja Elva linn 2003. aastal aukodaniku tiitliga.

  6. HELGA HINNO (31.12.1928 – 23.02.2020)     

MUUSIKUTE PINK


Foto: Inna-Inga Kalmus.

Elva lauluväljaku veerul, 2021.

  1. KALJU KENNER (29.03.1929 – 24.07.1994) 
    Koorijuht, helilooja  ja muusikapedagoog.

    Enamikule elvalastest seostub Kenneri nimi eelkõige kooride loomise, dirigendiameti ja muusikakooliga. Vähe teatakse teda kui omaaegset heliloojat.
  2. MAIMU-KOIDULA SIREL (15.03.1930 – 29.12.2014)
    Koorijuht, muusikaõpetaja ja Elva linna aukodanik.

    Maimu-Koidula oli muusikaõpetaja ja koorijuht Elva Keskkoolis aastatel 1958-1985. Aastatel 1972–1985 juhtis ta Tartu rajooni muusikaõpetajate ainesektsiooni.

    Aastal 1985 oli Tartu laulupeokomisjoni koolikooride vastutav instruktor, juhatas laulupäevadel ühendkoore.

    Ta juhatas aastast 1968 Elva naiskoori Kaja ja aastast 1994 EELK Elva koguduse koori. Ta on viinud üld- ja noorte laulupidudele üle 50 koori. 

ELVA KOOLI XX (1968) LENNU PINK


Foto: Inna-Inga Kalmus.
Elva kooli Tartu mnt 3 hoone taga, Spordihoone kõrval, 2023.

TÄNUGA ELVA KESKKOOLILE!

ELVA KOOLI XXV (1973) LENNU PINK


Foto: Inna-Inga Kalmus.
Elva kooli Tartu mnt 3 hoone taga, Spordihoone kõrval, 2023.

TÄNUGA ELVA KESKKOOLI ÕPETAJATELE!

“In scientia iacet vitale…”

ELVA KOOLI XXXVI (1984) LENNU PINK


Foto: Inna-Inga Kalmus.
Arbi järve ja Elva skatepargi vahel, 2014.

Pühendusega klassijuhatajatele: Helga Hinno, Andres Muru, Tiiu Särg.

ELVA LIONSKLUBI PINK
“Meie aitame”


Foto: Inna-Inga Kalmus.
Pargi tn alguses, peale Küüditatute mälestuskivi.

100 aastat heategevust maailmas 1917-2017. 

PEEDU SUVITUSKOHA KORRALDUSSELTSI PINK (1925)


Foto: Inna-Inga Kalmus.
Peedu pargiteel, Vapramäe ja Raudtee tn vahel.

JAAN SÄRG (1878-1953)
JAAN MARAMAA (1891-1986)

1926 asutati “Peedu Suvituskoha Korraldusselts”, mis toimetas 1945. aasta sundlikvideerimiseni.
Selts jälgis ehitustegevust, korraldas heakorratöid, kandis hoolt teede ehitamise ja nimetamise eest. Selts rentis ja hiljem ostis Põllutööministeeriumilt kaks metsaparki, liivatas teid, rajas palliväljakuid, paigaldas pinke ja istutas puid.

LIITU UUDISKIRJAGA

Skip to content