Kas sa tead? – Kas sa tead, kuidas teha vahet särjel ja roosärjel.
Välimuse ja värvuse poolest võib roosärge pidada üheks Eesti ilusamaks kalaks: punnis kõhu, kollakate silmade, kuldkollaste külgede ja karmiinpunaselt kiirgavate uimedega on taimestiku vahel elav roosärg tõeliseks kunstiteoseks. Tõsi, ka särg on sarnane, kuid roosärjega võrreldes oleks tema puhul justkui värvidega koonerdatud: särg on sihvakam, punaste silmade ja hõbedaste külgedega, ning tuhmimate uimedega.
Saame tuttavaks – ahven
Nii Eesti sisevete kui rannikumere üks arvukamaid kalaliike on ahven. Ahven on röövtoiduline kiskja, kes maiustab meeleldi teiste väiksemate kalade ja selgrootutega. Saaki küttides ei ütle ahven ära ka väiksemas mõõdus liigikaaslastest. Suguküpseks saab ahven 3-4 aastaselt, olles siis vaid napid 12 cm pikk. Marja koeb kauni pitsilise lindina veetaimedele kevadel. Väikese ja keskmise suurusega ahvenad elavad ja peavad jahti tihti parvena. Kalameestele on tuttav olukord, kus paadi juurde keritud õngekonksu või lanti jälitab tihti terve seltskond saaki üksteiselt üle lüüa proovivatest kaladest.
Saame tuttavaks – haug
Erinevalt ahvenast on haug pigem üksildase eluviisiga, passides klassikaliselt järve taimestikuvööndi servas ja oodates mööduvaid saakloomi. Haug võib meelsasti nahka pista oma väiksema liigikaaslase, nii imiteerivad isegi osad kalameeste lantidest väikesi noori hauge. Suured haugid (haug võiks kasvada kuni 20-kiloseks) võivad edukalt alla neelata nii pardipoja, konna kui vette kukkunud hiiregi. Teada on juhtumeid, kus ilmselt segaduses olev haug on hambad varbasse löönud vees ujuvale inimeselegi.
Haugid koevad varakevadel üleujutatud luhtadel ja pressivad end teinekord piki kitsukesi kraave sügavale maismaale, jäädes kiire veetaseme muutumise tagajärjel sinna teinekord ka lõksu. Vanasti püüti luhtadel kudevaid haugisid västraga “raiudes”, tänapäeval on see püügiviis keelatud ning kudeajaks on haugi kaitsmiseks kehtestatud püügi keeluaeg.
Nii haug kui ka ahven on mitmes mõttes veekogu sanitarid, toitudes kättesaadavatest saakloomadest ja hoides kiskjana veekogu ökosüsteemi tasakaalus. Haugi noorkalasid asustatakse ka veekogudesse, kus kiskja-saaklooma arvukuse suhe on paigast ära. Selliseid järve keskkonna manipuleerimise meetodeid nimetatakse ka veekogude tervendamiseks.
Teksti autor: Randel Kreitsberg
Tunnuspilt: Ragnar Vutt