Tere! Oled jõudnud Elva linna võluvate mälestuspuude maailma.
Allapool saad avastada meie erilisi mälestuspuid.
Kaarli mänd
Asukoht: Käo park, Tartu mnt 10, Elva linn
Kaarli mänd on Elvas Käo pargis kasvav looduskaitsealune mänd. Puu võeti katse alla Looduskaitse Nõukogu poolt 1937. aastal kui väga haruldane puu põlispuude grupis. Samal aastal võeti kaitse alla ka mitmed teised Elva märkimisväärsed puud. Männi ümbermõõt on 3,45 m ja kõrgus 13 m. Männil on laiuv, kuid hõre võra. Võra läbimõõt on 15 m (1999). Tüvi on pahklik ja haruneb ca 4 m kõrgusel mitmeks suureks oksaks. 2019. aasta ülevaatuse ajal oli mänd heas seisus. Ühe oma kaunitest harudest kaotas puu 2023. aasta augustitormis.
Allikas: Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7371883 )
Peetri mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Peetri mänd on Elvas linnastaadioni vahetusläheduses kasvav looduskaitsealune mänd. Puu võeti kaitse alla Looduskaitse Nõukogu poolt 1937. aastal. Männi ümbermõõt on 3,15 m, kõrgus 11 m. Võra diameeter on 12 m. 2019. ülevaatuse ajal oli mänd halvas seisus, selle üks oksaharu on ära lõigatud. Männil on tagasihoidlik võra, milles on vaid kolm elusat oksa. Tüvi on pahklik ja lõhedega ning pehkiv.
Männi istutamise kohta levib legend, et männioksa olla maasse susanud Peeter l oma rännakul Riiga.
Allikas: Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7371881 )
Erika Salumäe mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Erika Salumäe mänd on Elvas linnastaadioni vahetusläheduses kasvav mänd, istutatud 1992. aastal. Erika Salumäe on Pärnus sündinud ja alates 1968. aastast Elvas kasvanud sportlane. Ta on mitmekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Algselt kiiruisutamisega tegelenud sportlane jäi oma tulemustega silma jalgrattatreener Jüri Kalmusele, kelle juhendamisel algasid 1980. aastal trekisõidu treeningud. Sellelt alalt on ratturil mitmeid auhinnalisi kohti, kuid erilisemad on kaks olümpiamedalit, millest esimene kuldne võidetud 1988.a Souli olümpialt naiste trekisprindis. 1992. aastal võitis Erika taas trekisprindis olümpiakulla, siis juba taasiseseisvale Eestile. Elva linna aukodaniku tiitel anti Erika Salumäele 1988. aastal.
Allikas: https://visitelva.com/turistile-infoks/tahelepanu-vaart-mannid/
Rudolf Tamme mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Rudolf Tamme mänd on Elvas linnastaadioni vahetusläheduses kasvav mänd. Jalgrattur ja hilisem jalgrattaspordi treener Rudolf Tamm (1911-2003) sündis Aakres. Jalgratta võidusõite alustas Rudolf 1927. aastal kingituseks saadud jalgrattal Diamant. Arvukate medalite kõrval tuli sportlane 1937–56. aastatel maantee- treki- ja krossisõidus kokku 17 korda (sh 10 korda individuaalselt) Eesti meistriks. Tema treenitavate hulka kuulusid lisaks Erika Salumäele ja ka Endel ja Heino Ruubel. Rudolf Tammele on 2002. aastal omistatud Eesti Punase Risti medaliklassi teenetemärk.
Allikas: https://www.esbl.ee/esblm/?p=3369
Richard Antoni mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Richard Antoni mänd on Elvas linnastaadioni vahetusläheduses kasvav mänd. Valgjärvel sündinud Richard Antoni panuseks Elvas peetakse lisaks 1950–1955. aastatel kehalise kasvatuse õpetajaks olemisele, 1955–1962 rajooni spordikomitee esimeheks ja 1963–1966 spordiinstruktoriks olemist. 1966–1988 oli Anton staadioni meister. Ta oli väikelinnade spordinõukogu asutaja ja 1965–1993 selle esimees. Tema algatusega ehitati Valgjärve 50 m ujula ja hüppetorn ning Elva linna ja Puhja aleviku staadion. Tähelepanuväärne on, et Anton kandis Elvas 40 aastat hoolt normaalmõõtmetega kiiruisutamisraja valamise eest ning tegutses kiiruisutamis- ja kergejõustikuvõistlustel kohtunikuna. Richard Antonit on tunnustatud Kotkaristi teenetemärgi hõberistiga 1938. aastal ning Elva linna aukodaniku tiitel anti Richard Antonile 1988. aastal.
Allikas: https://www.esbl.ee/esblm/?p=144
Elva linna 70. juubeliks istutatud mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
2008. aastal Elva linna 70. juubeliks istutatud mänd. Elva linna juubeliks istutatavate puude traditsioon ulatub tagasi Elva linna algusaegadesse. Näiteks on Juubelitamme pargis tänaseks võimsa võraga puuks sirgunud 1933. aastal Elva 10. juubeliks istutatud harilik tamm. Kui algselt istutatigi pigem tammesid, siis hiljem mälestuspuudena istutatud ka Elvale omaseid männipuid.
Kalev Päidi mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Kalev Päidi auks istutatud mänd kasvab Elvas linnastaadioni vahetusläheduses. Puu on istutatud 1988 aastal. 1936. aastal Nõmmel sündinud pedagoog ja koduloolane Kalev Päid (1936-2001) on tuntud eelkõige Eesti Straussi ühingu ühe asutajana ja jagrattaklubi Velorõõm asutaja ja presidendina. Väikelastekodus elu alustanud Kalev sattus kasupere kasvandikuna Elvasse ning lõpetas 1954. aastal Elva Keskkooli. Ülikoolis geograafi hariduse omandanuna oli ta kuni 1969. aastani Valguta kooli geograafia, bioloogia ja keemia õpetaja. Sellele järgnes õpetaja amet Elva Õhtukeskkoolis kuni 1995. aastani. Elva linna aukodaniku tiitel anti Kalev Päidile 2000. aastal.
Kalev Päidi tunti värvika persoonina, keda iseloomustasid raudkindlad vaated elule ja tööle. Ta propageeris innukalt tervislikke eluviise, jalgsi liikumist, jalgrattasõitu ning keefiri joomist. Tervislikele eluviisidele ja karastatusele viitas ka tema talvine tavariietus, mis koosnes vaid tuttmütsist, kampsunist ja pükstest.
Arbi mänd
Asukoht: Arbimänni, Arbimäe tn, Elva linn
Arbi mänd on Elvas Arbimäe tänaval asuv pikka aega Elva linna sümboliks olnud puu. Endise Mäe-Arbi talu maadel asuv Arbi mänd on looduskaitsealune mänd, mille kõrguseks on 10 m ja ümbermõõduks 3,9 m. 2019. aasta ülevaatuse ajal oli mänd väga heas seisus. Sellel on madalalt (ca 4 m) algav laiuv seenekujuline tihe võra, mille läbimõõt on 16 m. Tüvi on jässakas ja pahklik. Jämeduse poolest on puu Eestis 7.-8. kohal. Puu on kaitse all alates 1937. aastast.
Puu vanuseks arvatakse 352 aastat (2023). 10. juunil, 2008. aastal sai Tartu Ülikooli maateaduse instituudi lektor, dendrokronoloog Alar Läänelaid Arbi männi eale teadusliku kinnituse, puurides puu põhjakülge 50 sentimeetri sügavuse ja viiemillimeetrise läbimõõduga augu. Kuna Läänelaiu juurdekasvupuur männi südamikuni ei küündinud, arvutas ta aastarõngaid polünoomtrendi meetodil. Ning sai selgeks, et männi seemnest võrsumise tõenäolisim aasta on 1671.
Ühe legendi järgi istutas männi Rootsi kuningas Karl XII.
Arbi männist pidi saama Elva linna vapipuu juba 1939. aastal. Alanud poliitilise segaduste tõttu jäi aga vapp kinnitamata. Sõjajärgsetest aastatest kuni Eesti taasiseseisvumise algusaastateni nägi Elva linna ametlikul vapil kujutatud Arbi Mänd välja väga tõetruu – madalat ja jämedat tüve kroonis vihmavarju kujuline lai võramüts. Pärast Eesti vabariigi taasloomist algasid tulised vaidlused, milline peaks välja nägema linna uus vapp. Asjaolus, et sellel peab olema mänd, ei kahelnud keegi. Alates 2000. aastast oli Elva linnal vapp, mis kujutas kuninglikku kroonitud mändi ja oli äärmiselt sarnane piirkondlikele puusümboliga vappidele Rootsus ja Soomes. Kuigi Arbi mänd ei olnud vapil enam äratuntav, teadsid elanikud, et männi kujutis on vapil seepärast, et nende vapil haljendab Arbi mänd – ainus põlispuu Eestis, millest on saanud linna sümbolpuu. Elva vapi sümboliks oli puu kuni haldusreformini jõustumiseni aastal 2018. Puu on siiski elvalaste südames Elva linna sümboliks tänini.
Allikas: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=ala&obj_id=421
Juubelitamm
Asukoht: Juubelitamme park, Kesk tn 2a, Elva linn
Uhke, laia võraga Juubelitamm asub Arbi oja kaldal Kesk tänava ja Tartu maantee ristil ning on krooniks Juubelitamme pargile. Istutamise ajal 10-15 aastane puu kingiti 1923. aastal aleviõigused saanud Elvale 1933. aastal 10. juubeliks.
President Toomas Hendrik Ilvese tamm
Asukoht: Elva Keskväljak
Metapealinnale 2013. aastal kingitud tamme istutas T.H Ilves pidulikul tseremoonial, mis toimus tugevas vihmasajus ja kuhu oli oodatud ka linnarahvas Tseremoonial osales ka tollane Elva linnapea Toomas Järveoja.
