Tere! Oled jõudnud Elva linna võluvate mälestuspuude maailma.
Allapool saad avastada meie erilisi mälestuspuid.
Kaarli mänd
Asukoht: Käo park, Tartu mnt 10, Elva linn
Kaarli mänd on Elvas Käo pargis kasvav looduskaitsealune mänd. Puu võeti katse alla Looduskaitse Nõukogu poolt 1937. aastal kui väga haruldane puu põlispuude grupis. Samal aastal võeti kaitse alla ka mitmed teised Elva märkimisväärsed puud. Männi ümbermõõt on 3,45 m ja kõrgus 13 m. Männil on laiuv, kuid hõre võra. Võra läbimõõt on 15 m (1999). Tüvi on pahklik ja haruneb ca 4 m kõrgusel mitmeks suureks oksaks. 2019. aasta ülevaatuse ajal oli mänd heas seisus. Ühe oma kaunitest harudest kaotas puu 2023. aasta augustitormis.
Allikas: Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7371883 )
Peetri mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Peetri mänd on Elvas linnastaadioni vahetusläheduses kasvav looduskaitsealune mänd. Puu võeti kaitse alla Looduskaitse Nõukogu poolt 1937. aastal. Männi ümbermõõt on 3,15 m, kõrgus 11 m. Võra diameeter on 12 m. 2019. ülevaatuse ajal oli mänd halvas seisus, selle üks oksaharu on ära lõigatud. Männil on tagasihoidlik võra, milles on vaid kolm elusat oksa. Tüvi on pahklik ja lõhedega ning pehkiv.
Männi istutamise kohta levib legend, et männioksa olla maasse susanud Peeter l oma rännakul Riiga.
Allikas: Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7371881 )
Erika Salumäe mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Erika Salumäe mänd on Elvas linnastaadioni vahetusläheduses kasvav mänd, istutatud 1992. aastal. Erika Salumäe on Pärnus sündinud ja alates 1968. aastast Elvas kasvanud sportlane. Ta on mitmekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Algselt kiiruisutamisega tegelenud sportlane jäi oma tulemustega silma jalgrattatreener Jüri Kalmusele, kelle juhendamisel algasid 1980. aastal trekisõidu treeningud. Sellelt alalt on ratturil mitmeid auhinnalisi kohti, kuid erilisemad on kaks olümpiamedalit, millest esimene kuldne võidetud 1988.a Souli olümpialt naiste trekisprindis. 1992. aastal võitis Erika taas trekisprindis olümpiakulla, siis juba taasiseseisvale Eestile. Elva linna aukodaniku tiitel anti Erika Salumäele 1988. aastal.
Allikas: https://visitelva.com/turistile-infoks/tahelepanu-vaart-mannid/
Rudolf Tamme mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Rudolf Tamme mänd on Elvas linnastaadioni vahetusläheduses kasvav mänd. Jalgrattur ja hilisem jalgrattaspordi treener Rudolf Tamm (1911-2003) sündis Aakres. Jalgratta võidusõite alustas Rudolf 1927. aastal kingituseks saadud jalgrattal Diamant. Arvukate medalite kõrval tuli sportlane 1937–56. aastatel maantee- treki- ja krossisõidus kokku 17 korda (sh 10 korda individuaalselt) Eesti meistriks. Tema treenitavate hulka kuulusid lisaks Erika Salumäele ja ka Endel ja Heino Ruubel. Rudolf Tammele on 2002. aastal omistatud Eesti Punase Risti medaliklassi teenetemärk.
Allikas: https://www.esbl.ee/esblm/?p=3369
Richard Antoni mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Richard Antoni mänd on Elvas linnastaadioni vahetusläheduses kasvav mänd. Valgjärvel sündinud Richard Antoni panuseks Elvas peetakse lisaks 1950–1955. aastatel kehalise kasvatuse õpetajaks olemisele, 1955–1962 rajooni spordikomitee esimeheks ja 1963–1966 spordiinstruktoriks olemist. 1966–1988 oli Anton staadioni meister. Ta oli väikelinnade spordinõukogu asutaja ja 1965–1993 selle esimees. Tema algatusega ehitati Valgjärve 50 m ujula ja hüppetorn ning Elva linna ja Puhja aleviku staadion. Tähelepanuväärne on, et Anton kandis Elvas 40 aastat hoolt normaalmõõtmetega kiiruisutamisraja valamise eest ning tegutses kiiruisutamis- ja kergejõustikuvõistlustel kohtunikuna. Richard Antonit on tunnustatud Kotkaristi teenetemärgi hõberistiga 1938. aastal ning Elva linna aukodaniku tiitel anti Richard Antonile 1988. aastal.
Allikas: https://www.esbl.ee/esblm/?p=144
Elva linna 70. juubeliks istutatud mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
2008. aastal Elva linna 70. juubeliks istutatud mänd. Elva linna juubeliks istutatavate puude traditsioon ulatub tagasi Elva linna algusaegadesse. Näiteks on Juubelitamme pargis tänaseks võimsa võraga puuks sirgunud 1933. aastal Elva 10. juubeliks istutatud harilik tamm. Kui algselt istutatigi pigem tammesid, siis hiljem mälestuspuudena istutatud ka Elvale omaseid männipuid.
Kalev Päidi mänd
Asukoht: Tartu mnt 12, Elva linn
Kalev Päidi auks istutatud mänd kasvab Elvas linnastaadioni vahetusläheduses. Puu on istutatud 1988 aastal. 1936. aastal Nõmmel sündinud pedagoog ja koduloolane Kalev Päid (1936-2001) on tuntud eelkõige Eesti Straussi ühingu ühe asutajana ja jagrattaklubi Velorõõm asutaja ja presidendina. Väikelastekodus elu alustanud Kalev sattus kasupere kasvandikuna Elvasse ning lõpetas 1954. aastal Elva Keskkooli. Ülikoolis geograafi hariduse omandanuna oli ta kuni 1969. aastani Valguta kooli geograafia, bioloogia ja keemia õpetaja. Sellele järgnes õpetaja amet Elva Õhtukeskkoolis kuni 1995. aastani. Elva linna aukodaniku tiitel anti Kalev Päidile 2000. aastal.
Kalev Päidi tunti värvika persoonina, keda iseloomustasid raudkindlad vaated elule ja tööle. Ta propageeris innukalt tervislikke eluviise, jalgsi liikumist, jalgrattasõitu ning keefiri joomist. Tervislikele eluviisidele ja karastatusele viitas ka tema talvine tavariietus, mis koosnes vaid tuttmütsist, kampsunist ja pükstest.
Arbi mänd
Asukoht: Arbimänni, Arbimäe tn, Elva linn
Arbi mänd on Elvas Arbimäe tänaval asuv pikka aega Elva linna sümboliks olnud puu. Endise Mäe-Arbi talu maadel asuv Arbi mänd on looduskaitsealune mänd, mille kõrguseks on 10 m ja ümbermõõduks 3,9 m. 2019. aasta ülevaatuse ajal oli mänd väga heas seisus. Sellel on madalalt (ca 4 m) algav laiuv seenekujuline tihe võra, mille läbimõõt on 16 m. Tüvi on jässakas ja pahklik. Jämeduse poolest on puu Eestis 7.-8. kohal. Puu on kaitse all alates 1937. aastast.
Puu vanuseks arvatakse 352 aastat (2023). 10. juunil, 2008. aastal sai Tartu Ülikooli maateaduse instituudi lektor, dendrokronoloog Alar Läänelaid Arbi männi eale teadusliku kinnituse, puurides puu põhjakülge 50 sentimeetri sügavuse ja viiemillimeetrise läbimõõduga augu. Kuna Läänelaiu juurdekasvupuur männi südamikuni ei küündinud, arvutas ta aastarõngaid polünoomtrendi meetodil. Ning sai selgeks, et männi seemnest võrsumise tõenäolisim aasta on 1671.
Ühe legendi järgi istutas männi Rootsi kuningas Karl XII.
Arbi männist pidi saama Elva linna vapipuu juba 1939. aastal. Alanud poliitilise segaduste tõttu jäi aga vapp kinnitamata. Sõjajärgsetest aastatest kuni Eesti taasiseseisvumise algusaastateni nägi Elva linna ametlikul vapil kujutatud Arbi Mänd välja väga tõetruu – madalat ja jämedat tüve kroonis vihmavarju kujuline lai võramüts. Pärast Eesti vabariigi taasloomist algasid tulised vaidlused, milline peaks välja nägema linna uus vapp. Asjaolus, et sellel peab olema mänd, ei kahelnud keegi. Alates 2000. aastast oli Elva linnal vapp, mis kujutas kuninglikku kroonitud mändi ja oli äärmiselt sarnane piirkondlikele puusümboliga vappidele Rootsus ja Soomes. Kuigi Arbi mänd ei olnud vapil enam äratuntav, teadsid elanikud, et männi kujutis on vapil seepärast, et nende vapil haljendab Arbi mänd – ainus põlispuu Eestis, millest on saanud linna sümbolpuu. Elva vapi sümboliks oli puu kuni haldusreformini jõustumiseni aastal 2018. Puu on siiski elvalaste südames Elva linna sümboliks tänini.
Allikas: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=ala&obj_id=421
Juubelitamm
Asukoht: Juubelitamme park, Kesk tn 2a, Elva linn
Uhke, laia võraga Juubelitamm asub Arbi oja kaldal Kesk tänava ja Tartu maantee ristil ning on krooniks Juubelitamme pargile. Istutamise ajal 10-15 aastane puu kingiti 1923. aastal aleviõigused saanud Elvale 1933. aastal 10. juubeliks.
President Toomas Hendrik Ilvese tamm
Asukoht: Elva Keskväljak
Metsapealinnale 2013. aastal kingitud tamme istutas T.H Ilves pidulikul tseremoonial, mis toimus tugevas vihmasajus ja kuhu oli oodatud ka linnarahvas Tseremoonial osales ka tollane Elva linnapea Toomas Järveoja.
Mesikäpa mänd ehk Ilumänd
Asukoht: Valga mnt. 18, Elva linn
Võra moodustavad viis põhiharu, selle läbimõõt on 15 m (16 m – 1999). Tüvi on pahklik ja tüve ümbermõõt on 380 cm (340 cm – 1983; 352 cm – 1997). Tüvel on vanad oksaarmid. EELIS andmetel on puu kõrgus 14 m (1997). (2023)
Allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7371882
Kindral Aleksander Einselni tamm
(25.10.1931 – 16.03.2017)
Asukoht: Elva raudteejaama park, Pargi tn 2
Kindral Aleksander Einseln oli väljapaistev Eesti sõjaväelane ja poliitik, endine Ameerika Ühendriikide maaväe kolonel. Ta juhtis Eesti Kaitseväge 4. maist 1993 kuni 4. detsembrini 1995, mängides olulist rolli riigikaitse ülesehitamisel iseseisvuse taastanud Eestis.
Kindral Einseln sündis Eestis, kuid põgenes 1944. aasta septembris Nõukogude okupatsiooni eest koos emaga Saksamaale. 1949. aastal siirdus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus omandas USA kodakondsuse ning alustas silmapaistvat karjääri USA relvajõududes.
Mälestuspuu on istutatud Elva raudteejaama parki austusavaldusena kindral Einselnile tema Elva-visiitide auks aastatel 1993–1995.
Allikas: Wikipedia
President Arnold Rüütli 1989. aastal istutatud mänd
Asukoht: Pikk tn 2 park
President Arnold Rüütel külastas Elvat 17. septembril 1988 koos abikaasa Ingrid Rüütliga. Elva linna 50. juubeli tähistamise raames istutati raudteejaama vastas asuvasse parki mänd ning avati juubelikivi. President Rüütel kohtus Elva elanikega, osales ühiselt rongkäigus, kuulas koorimuusikat ja nautis rahvatantsuetendust.
Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi president 8. oktoobrist 2001 kuni 9. oktoobrini 2006.
Allikas: https://et.m.wikipedia.org/wiki/Arnold_R%C3%BC%C3%BCtel.
Elva Kino “HELI” hilisem kultuurimaja “SINILIND” valmimise puhul 1985. aastal istutatud tamm
Info täiendamisel.
Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi poolt kingitud lehis Metsapealinn Elvale 2013. aastal
Asukoht: Turuplatsi park, Turuplatsi tn.3 Elva
Metsaüliõpilaste Selts EMEUS soovis jätta oma püsiva jälje Elvasse kui metsapealinna ning istutas Turuplatsi parki väärika lehise – pikaealise ja vastupidava puuliigi, mis aitaks hoida Elva rohelust elujõulisena ka järgmisel sajandil.
„Valisime just lehise, kuna sel aastal on Turuplatsi ümbrusest eemaldatud mitmeid vanu lehiseid ning tahtsime neid väärikalt asendada. Lisaks on lehis tuntud oma tugeva puidu ja pika eluea poolest,” sõnas EMEUS juhatuse liige Silver Rump. „Sageli istutatakse linnadesse kodumaiseid puuliike, meie eesmärk oli aga kinkida Elvale midagi veidi erilisemat.”
Puule valis sobiva kasvukoha linnaaednik Monika Kuusk. Istutustseremoonial osalesid ka Elva linnapea Toomas Järveoja, avalike suhete nõunik Merike Järv ning Metsaüliõpilaste Seltsi juhatuse liikmed Mikk Sülla, Silver Rump, Evar Dubolazov ja Kaarel Koitjärv.
Üliõpilaste sõnul on Turuplatsi park kaasaegne ja nutikalt kujundatud, ent nende hinnangul võiks seal olla rohkem lopsakat rohelust.
Elva oli viimane linn, kellele omistati Metsapealinna tiitel – see tunnustus anti aastatel 2004–2013. Elva kandis seda tiitlit 2013. aastal.
Allikas: Sirje Veldi “Elva Postipoiss”
Jüri Kalmuse mänd
Asukoht: Puiestee tn 2, Elva, Elva Gümnaasiumi juures (end Spordikooli ukse ees)
Jüri Kalmus (17.04.1943 – 01.03.2024) oli legendaarne jalgrattatreener ja pühendunud spordiedendaja, kelle elutöö ulatus mitme põlvkonna noorsportlaste kasvatamiseni ning jalgrattaspordi edendamiseni nii Elvas, Tartus kui kogu Eestis.
Tema sportlik tee algas iseenda saavutustega – 1959. aastal võitis ta Eesti koolinoorte meistrivõistlustel maanteesõidu meeskonnasõidus pronksmedali ning 1960. aastal saavutas Eesti noorte meistrivõistlustel sama ala 50 km distantsil teise koha.
Aastatel 1965–2001 töötas ta Tartu Rajooni Laste- ja Noorte Spordikooli treenerina ning jätkas seejärel Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis kuni 2017. aastani. Ta lõpetas Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1975. aastal ning tegutses seejärel samas suusakateedris jalgratta eriala õppejõuna.
Kalmuse treenerikäe all kasvasid üles paljud tuntud sportlased, nende seas ka olümpiavõitja Erika Salumäe, samuti Margus Salumets, Caspar Austa, Gaido Päär, Mihkel Joosep ja Madis Joosep. Tema pühendumist tunnustati mitmete auhindade ja tiitlitega: ENSV teenelise treeneri nimetus (1985), Eesti Spordikomitee teeneteplaat Erika Salumäe suurvõistlusteks ettevalmistamise eest (1984 ja 1987), spordiühingu Jõud auliige (1981), Eesti Jalgratturite Liidu auliige (2007), Elva linna kultuuripreemia ja teenetemärk „Elva Täht“ (2005) ning Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia (2018). Samal aastal pälvis ta ka Elva linna aukodaniku tiitli.
- aastal asutas Jüri Kalmus jalgrattaklubi Velorõõm – klubi, mis on siiani tuntud oma tugeva kogukonnavaimu ja noorte sportlaste arendamise poolest.
Jüri Kalmuse pühendumine spordile kandus edasi ka tema peres – tema poeg Marek Kalmus oli samuti jalgrattur ja hiljem edukas kulturist.
Tema elutöö jääb alatiseks kandma edasi ausa spordi, sihikindluse ja noorte arengu toetamise vaimu.
Allikas:
https://et.m.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Kalmus
https://spordilinnelva.ee/juri-kalmus/
Marek Kalmuse tamm
Asukoht: Juubelitamme pargi veeres, Kesk 2a, Elva linn
Marek Kalmus (9.02.1971-14.10.2023) oli mitmekülgne ja karismaatiline sportlane, kes paistis silma nii jalgrattaspordi, kulturismi, fitnessi kui ka jõutõstmise aladel. Tema sportlik teekond sai alguse Elva Keskkoolis õppimise kõrvalt 1980. aastal, kui ta liitus Elva Spordikooliga isa, tunnustatud treeneri Jüri Kalmuse juhendamisel.
Aastatel 1988–1989 saavutas Kalmus Eesti meistri ja juunioride meistri tiitlid trekisõidus, olles nooruses silmapaistev jalgrattur. 1989. aastast suunas ta oma pühendumuse kulturismile ja jõutõstmisele, milles saavutas märkimisväärseid tulemusi nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.
Kalmus oli innustatud juhendaja ja treener mitmes spordiklubis – sh Elva kulturismiklubis Tonic, samuti klubides Avancia, Arcoman, Marek Kalmus Fitness ja Bonsuna HC Gym. Lisaks personaaltreeningutele koostas ta toitumiskavasid Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi noorratturitele, ühendades oma teadmised praktilise kogemusega.
Ta pälvis tunnustust Elva linna parima meessportlasena aastatel 1995, 2005 ja 2007 ning talle omistati postuumselt 2023. aastal Elva valla tiitel Aasta Spordihing, tunnustamaks tema panust kohalikku ja Eesti spordikultuuri.
Spordisaavutused Eestis:
- Jalgrattasport:
- Kahekordne Eesti meister 1 km paarissõidus (koos Veikko Kiisaga, 1989, 1990)
- Viiekordne Eesti meister trekisõidus (1989, 1990)
- Kulturism:
- Seitsmekordne Eesti meister raskekaalus (1995–1996, 1999–2003)
- Eesti meister absoluutarvestuses (1995)
- Viiekordne Eesti karikavõitja (1996, 1998–2001)
- Viiekordne Eesti karikavõitja absoluutarvestuses (1996, 1998–2001)
- Jõutõstmine:
- Eesti meister lamades surumises kehakaalus kuni 125 kg (1999)
- Fitness:
- Neljakordne Eesti meister (2002–2005)
- Muu:
- Eesti Rammumehe võistluse võitja (1998)
Rahvusvahelised saavutused:
- Fitness:
- 2x Euroopa meister (eri vanuseklassides) ja absoluutne Euroopa meister (2001) /WFF/
- Euroopa hõbe (2002) /WFF/
- 3x maailmameister (2002, 2005) /WFF/
- Elukutseliste MM ja EM 4. koht (2005, 2006) /WBBF/
- Kulturism:
- Maailmameistrivõistluste 5. ja 7. koht (2001, 2002) /NABBA/
- Klassikalise kulturismi EM 8. koht ja MM 9. koht (2008) /IFBB/
Marek Kalmuse elutöö sportlasena oli inspireeriv ja mastaapne, olles eeskujuks nii tulevastele tippsportlastele kui ka kõigile, kes väärtustavad sihikindlust, ausust ja kirge oma ala vastu.
Allikad:
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Marek_Kalmus
90. koolijuubeliks istutatud vaher
Asukoht: Tartu mnt 3, Elva
Elva hariduslugu sai ametliku alguse 1913. aasta novembris, mil saadi luba kooli avamiseks linnakodanik Vasara majas. Avatud õppeasutus kandis nime Elva 2-klassiline Ministeeriumikool ning õppetöö toimus vene keeles kuni 1917. aastani. Esimeseks koolijuhiks oli direktor Jaan Linsi.
- aastal tähistas Elva Kool oma 90. juubelit, mil direktorina tegutses Kalmer Kivi. Elva Kool on olnud aastakümneid kohaliku hariduselu oluline kandja ning tähistab oma teekonda väärikuse ja kogukonna toel.
100. koolijuubeliks istutatud vaher
Asukoht: Tartu mnt 3, Elva
Elva hariduslugu sai ametliku alguse 1913. aasta novembris, mil saadi luba kooli avamiseks linnakodanik Vasara majas. Avatud õppeasutus kandis nime Elva 2-klassiline Ministeeriumikool ning õppetöö toimus vene keeles kuni 1917. aastani. Esimeseks koolijuhiks oli direktor Jaan Linsi.
- aastal tähistas Elva Kool oma 90. juubelit, mil direktorina tegutses Kalmer Kivi. Sajanda aastapäeva tähistamisel 2013. aastal juhtis kooli Matti Kangor. Elva Kool on olnud aastakümneid kohaliku hariduselu oluline kandja ning tähistab oma teekonda väärikuse ja kogukonna toel.
Elva kooli hariduse tamm
Asukoht: Tartu mnt 3, Elva; Elva Gümnaasiumi algkooli maja ees.
Hariduse tamm Valter Haamerilt Elva Gümnaasiumile
Elva Gümnaasiumi Tartu maantee õppehoone esisele platsile, koolipoisi kuju vahetuslähedusse, on istutatud tammepuu – sümbol haridusest, tänulikkusest ja mälestusest. Selle puu istutamise algatajaks on tunnustatud haridustegelane Valter Haamer, kes tähistas 2024. aasta aprillis oma 95. sünnipäeva.
11. aprilli 2024 aasta päikeselisel pärastlõunal kogunesid kooli ette Valter Haameri perekond, Elva Gümnaasiumi esindajad ja kutsutud külalised. Koos istutati tammepuu, mille juurte juurde asetati ajakapsel – mälestuslik saadik tulevikku, kus leidub sünnipäevaliste nimed, Haameri tööalased kirjutised ning mälestused tema abikaasa, kauaaegse Elva kooli õpetaja Asta Haameri elust.
„See koolimaja on täis õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate jälgi. Soovisin, et see puu oleks minu kingitus Elva koolile – hariduse tamm,“ ütles Haamer, meenutades oma õpetaja- ja haridusjuhi teekonda Elvas aastatel 1949–1959. Just tema oli see, kes kutsus Elvasse legendaarse koolijuhi Arvo Mälbergi ning panustas aktiivselt linna kultuuriellu.
Puu istutamist juhtis haljastusspetsialist Anne Vaigre, labidatööd tegi Haameri pojapoeg Mart Haamer. Kohal olid ka direktor Marek Sammul, auvilistlane Tiit Ustav ning kooli vilistlane Liius-Hillar Keil.
„On eriline, kui endised õpetajad ja vilistlased kooli südames hoiavad. See näitab, et Elva kool on paik, mida peetakse meeles ja austatakse,“ tõdes direktor Sammul.
Valter Haameri elutöö ulatub hariduse, kultuuri ja kogukonna teenimiseni nii Elvas kui ka laiemalt Eestis – pedagoogikaõppejõuna, haridusametnikuna, kultuurilooliste kogumike koostajana ning rahvusliku identiteedi hoidjana. Tammepuu kooli ees jääb seda kõike ka tulevastele põlvedele meenutama.
Lions klubi istutatud männid metsapealinnale Elvale 2013. aastal
Asukoht: Pargi 6, Elva pargi alal; Elva raudteejaama vahetusläheduses.
Info täiendamisel.
