See maja hakkab kindlasti silma, kui mööduda. Tegemist on ühekorruselise katusekorrusega puithoonega, kus on apteek tegutsenud rohkem kui 100. aastat.

Paremal küljel ühekorruseline juurdeehitus, hooviküljel kahekorruseline klaasakendega aiale avatud puitveranda. Elamul on viilkatus, mis kaetud katuseplekiga, fassaadidel horisontaallaudis. Hoone kuulub ehitismälestisena muinsuskaitse alla.

Peale selle lisab hoonele ajaloolisust tõsiasi, et seal on tegutsenud apteek rohkem kui 100 aastat. Esimese apteegi rajas Elvasse Friedrich Jürgenson, kuid selle ostis ja kolis oma majja Roman Redlich (1905). Elvasse sattus Redlich oma naise õe kaudu. Nimelt pärast naise surma tegeles laste kasvatamisega Romani käli (Elva kaupmehe tütar), kellest sai talle vabaabielunaine. Apteegist kujunes Elva meditsiinikeskus. R.Redlich oli aktiivne nii ettevõtluses kui ka seltskondlikus elus, pidades Tartus limonaadvabrikut ja olles üks esimesi keefiritootjaid Eestis. Suur oli isa rõõm kui poeg Sergei asus samuti rohuteadust õppima. Lõpetades Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas asus Sergei pärast isa surma Elva apteegi etteotsa. 1935.aastal müüs ta aga apteegi 23 000 krooniga maha ning avas selle kõrval hoopis rohu-, kosmeetika-ja värvikaupluse.

1.mail 1937.aastal tähistas Sergei Redlich töörahvapüha ning heiskas oma majal punalipu. Oli see lihtsalt vemp või olid revolutsiooniaastail Petrogradis elatud aastad tõepoolest jätnud jälje tema teadvusse…kes seda nii täpselt teab. Igatahes otsustati ta selle teo eest Elvast pooleks aastaks välja saata.  

Sergei suri 1937.aastal ning on maetud Elva kalmistule. 1997.aastal said Redlichi pärijad omandireformi käigus Elva apteegi maja tagasi. Roman Redlichi soov, et majja jääks alati apteek, on senini täitunud. Majale on paigutatud nii isale kui pojale mälestustahvel.