Kuidas on Raudsepaga seotud Pudrumäe kuningas ja Milli Mallikas?
Viktor Paul Hugo Raudsepp sündis 1883.aastal Tartumaal Laiuse kihelkonnas. 1925.aastal asus kirjanik elama Elvasse. Esialgu plaanis teine siin oma tervist parandada, kuid varsti sai temast alaline elanik. Esimeseks elukohaks sai praeguse H. Raudsepa tänavas asuv Schuropovi suvila. Kolm aastat hiljem kolis ta samal tänaval asuvasse Kondakovi suvilasse. Siinne loodus aitas oluliselt kaasa kirjaniku tervise paranemisele. Jalutuskäigud Elva vaiksetel tänavatel ja metsaradadel, hiljem pikemad matkad linna lähiümbruses, on leidnud jäädvustamist kirjaniku poolt.
“Oi, kui palju seal oli linnulaulu! Lausa lustlik looduse vaatepilt. Ja milliseid matku sai siit suunata Laanele, Kingsepale, Könnile või üle Angaste ja Soo talu põlluteede ja peenarde Käärdi mäele ja Käärdile ning Kitsehärma raudtee silla alt Pulgale, või siis veel kaugemale Udernale ja Runtsule, sealt Põrgumäele. Kõikjal ilus loodus, puhas õhk, toredad inimesed.”
Elvas elatud aeg oli Raudsepa jaoks loomingurikkaim eluperiood. Siin kirjutas ta kümmekond teost, millest menukamad on “Mikumärdi”, “Vedelvorst”, “Roosad prillid”. Oma matkadel kohatud erinevad inimtüübid andsid talle head materjali loometööks. Raudsepp lõi innukalt kaasa Elva seltskondlikus elus, osaledes kõnekoosolekutel ja kirjandusõhtutel. Tema 50.sünnipäevaks andis ajaleht Elva Elu välja juubelinumbri, milles pikem intervjuu juubilari endaga.
Kokku on Raudsepp kirjutanus veerandsada näidendit. 1930-40 oli ta ainus kutseline näitekirjanik Eestis. Kõiki tema näidendeid läbib ainsa “peategelasena” naer. Peale näidendite on tema sulest ilmunud veel luuletusi, romaane, reisikirju, kirjandusteaduslikke uurimusi ja kriitikat.
Elvas elas kirjanik kuni 1936.aastani. Seejärel elas ta küll Tartus, kuid suved möödusid endiselt Elvas. Kokkusattumuseks võib pidada tõsiasja, et Tartus elas Raudsepp Elva tänaval. Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 elas ta taas Elvas, pärast seda Tallinnas. Raudsepp vangistati 1951.aastatl ning saadeti vangilaagrisse Siberisse, kus ta enam kui aasta pärast suri. Elvalased on kirjanikule püsitanud mälestusmärgi, kui andnud linnatänavale tema nime.
Siit liigume edasi mööda Pargi tänavat. Põnev on ehk teada, et tänav ei ole mitte alati suundunud vaksali esisele ristmikule välja. Nimelt 1930. aastate linnaplaanil sai tänav alguse praeguse Apteegi ja Kesk tänava ristmikust.
