Elvalased võivad Kärnerit nimetada oma kirjanikuks. Ta oli suur sõber Hugo Raudsepaga, moodustades põlise Elva kirjanikepaari. Kärner asus Elvasse elama 1920.aastal, koos oma naise Hilda Kärneriga.

Jaan Kärner sündis 1891.aastal Tartumaal Rõngu kihelkonnas Kinksepa talus. Oma haridusteed alustas tulevane kirjanik Uderna ministeeriumikoolis, seejärel suundus Moskvasse eraülikooli. Tema tegevusalade nimekiri on pikk: luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, kultuuriloolane, poliitik ja toimetaja.

Sama mitmekesine, kui oli tema karjäär, on ka tema looming. Tema sulest on ilmunud luulet, romaane, näidendeid, mälestusi, ajaloo-ja teatriloouurimusi ja kirjanduskriitikat. Kärnerid jõudsid Elvas päris mitmes kohas elada, pikemalt peatusid aga selles majas.

Elvas elades tegutses Kärner kutselise kirjanikuna. Siin kirjutas ta oma luulekogud ja “Soodoma kroonika”. Romaanid “Moodne orjus” ja “Soodoma kroonika” annavad suurepärase elupildi Elvast ja elvalastest. Aktiivselt osales Kärner Elva kohalikus elus, olles muuhulgas Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Elva osakonna juhatuse liige. Tema koostatud on 1931.aastal Elva Alevivalitsuse Kirjastuse poolt välja antud teatmeteos “Elva minevikus ja olevikus: ajalooline, maateaduslik ja tulunduslik kirjeldus”. Kirjanik oli ka aktiivne malemängija, osaledes sageli Elva alevi meistrivõistlustel.

Soovile kohaselt on J.Kärner maetud Elva kalmistule.