Sümboolsete puude olemasolu on üsna märkimisväärne Elvas. Olgu selleks siis linna vapile aluse andnud Arbi mänd, Mesikäpa mänd, Kullese männid, mis kõik kaitstavad loodusobjektid. Staadioni vahetus läheduses on põlispuuna kaitstav Peetri mänd. Peale selle on siia istutatud puud veel Richard Antonile, Erika Salumäele ja Rudolf Tammele.

Richard Anton

(1908-2002)

Põlvamaal sündinuna sattus Anton Elvasse 1949.aastal. Olles kehakultuuri alal nii mõndagi korda saatnud võib tema elutööks pidada panust Elva spordiellu. 1955.aastani töötas ta kehalise kasvatuse õpetajana Elva keskkoolis, seejärel oli Elva rajooni spordikomitee esimees, misjärel spordiinstruktor. Nagu eelnevalt kirjas, siis oli tema see, kelle eestvedamisel valmis Elva linnastaadion. Kuid sellest ei piisanud – tema ettepanekul ning eestvõtmisel rajati Arbi järvele uisurada. Aastakümneteks sai Arbi järve normaalmõõtmetega kiiruisutamisrada Eesti uisuspordi Meksaks. Tema tööd ja panust on tunnustatud mitmete autasudega ning 1988.aastal omistati talle Elva linna aukodaniku tiitel.

Erika Salumäe

(11.juuni 1962)

Pole vist ühtegi eestlast, kellele see nimi tuttav ei oleks. Pärnus sündinud sportlase koduks sai Elva 1968.aastal. Head sportlikud võimed andsid tunnistust mitmekülgsest atleedist. Nii tuli ta oma vanuseklassis Eesti meistriks VTK-mitmevõistluses, kui tegeles kiiruisutamisega. Sellega jäi Salumäe aga silma jalgrattatreenerile Jüri Kalmusele. 1980.aastal algasid tõsised treeningud, peaalaks sai trekisõit. Sellelt alalt on ratturil mitmeid auhinnalisi kohti, kuid erilisemad on kaks olümpiamedalit, millest esimene kuldne võidetud 1988.a Souli olümpialt naiste trekisprindis. 1992.aastal võitis Erika taas trekisprindis olümpiakulla, nüüd juba taasiseseisvale Eestile.

Millises järjestuses olid Eesti lipu värvid, kui Erika Salumäe medalitseremoonial tõusis lipumasti Eesti lipp?

Mitmeid kordi parimaks naissportlaseks valitud Salumäe on ka ühiskondlikus elus väga aktiivne ning kuulunud ka riigikogu koosseisu. Tunnustust on jaganud Elva linn, nimetades ta 1988.aastal linna aukodanikuks.

Kaarli mänd
Heas seisundis puu (Timm, 2010).
Mõõtmed: Kaitse alla võetud algselt 3 puud. 2 hävinud.
Ü= 335 cm (1,3); H= 13 m. Võra D= 15 m. (maakat andmed, Relve projekt);
Ü= 339 cm (1,3); H= 13,5 m. Võra D= 15 m, võra algus 3,5 m. (1999 a mõõtmised, Tartu KKT 2000);
Seisund hea. Ü= 339 cm (1,3); H= 13 m. (1999 a andmed, Eesti põlispuud).
Asukoht: Tartu mnt 10, munitsipaalmaa, mälestusmärgi juures. (Varasem kirjeldus: Elvas II maailmasõja mälestusmärgi juures)