Valguta mõis on asutatud 17. sajandil. Kuni 1775. aastani olid tal Rannu mõisaga ühised omanikud. Seejärel oli mõis von Rennenkampffide käes, alates 1797. aastast aga von Ungern-Sternbergide omanduses.
1804. aastal ostis mõisa August von Sivers, kelle perekonna kätte jäi mõis kuni mõisate üleüldise riigistamiseni 1919. aastal. Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse kool. Kool tegutseb mõisas täninigi, kui välja arvata väike paus 1971-89.
Mõisa puidust peahoone on 1931. aastal koolimaja vajadusi arvestades lausa tundmatuseni ümber ehitatud. Võib ka öelda, et toona ehitati vana mõisahoone asemele uus ehitis. Algne puidust mõisahoone (arvatavasti 19. sajandi esimesest poolest või keskpaigast) oli ühekorruseline ehitis, mille keskosas oli kolme akna laiune pealeehitus.
Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid, mis on küll paljus varemeis või ümber ehitatud. Kõrvalhooned paiknevad peahoonest ja seda ümbritsevad suurest pargist lääne pool. Mõisasüdame läheduses põldude vahel asub mõisaomanike perekonnakalmistu.
Mõisa ait, sepikoda ja viinavabrik on muinsuskaitse all.
